Ritual Magic

Raamat: Ritual Magic (World of the Lupi #10) by Eileen Wilks (2013)

Hinne: B-

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/16078492-ritual-magic

Oma 57 sünnipäeval kaotab Lily ema ütäkki kõik mis on temaga toimunud peale seda kui ta oli kaheteist aastane. Lily teab, et tema ema rünnati millegi enamaga kui maagiaga. Millegi enamaga … ning julmemaga.

Kui Lily ja Rule saavad teada, et on ka teisi, kes kannatavad sarnast mälukaotust – kõiki tabas mälukaotus ühel ja samal ajal – alustavad nad põhjuse otsinguid. Abistama tuleb neid keegi, keda Lily enam kunagi näha ei lootnud: Al Drummond, kes oli kunagi püüdnud teda hävitada. Ta on ka surnud. Kuid see müstiline rünnak on põhjustatud jõudude poolt, mis mõjutavad ka teisi maailmu.

Osad ohvrid on kaotanud oma elust aastaid, mõned on üleüldse surnud ja Lily peab leidma ühise nimetaja, siin ilmas – või siis mujal ilmas – neid kõiki seob.

Paranormal, Romance, Drama, Criminal

Ma püüdsin eile meenutada, kuidas ma üldse Eileen Wilksi raamatute peale sattusin. Kas oli tema raamatutest kuskil raamatute saidil juttu või siis oli tema raamatuid teistes raamatutes mainitud. Kuid siis mulle meenus. Kunagi ammu kui ma alles alustasin paranormaalsete romaanide ahmimist, sattus mulle kätte üks kogumik – On the Prowl. Seda ennekõike Patricia Briggsi Alpha ja Omega lühiloo pärast. Lisaks Patriciale on selles kogumikus ka Eileen Wilksi, Karen Chance ja Sunny lühilood. Nendest kõigist pole ma vaid Karen Chance raamatuid veel lugenud. Kuid see selleks.

World of Lupi sari on iseenesest päris hea sari, algus oli eriti hea, lihtsalt mida raamat edasi, seda tüüpilisemaks lood muutuvad, ja lõppu ei näigi tulevat, sest alati leiab taas mõne müütilise pahari, kes tahab inimkoda kas anastada või piinata või ära süüa, või siis ilmub taas päevavalgele nende kauaaegne vaenlane või huntide kauaaegne vaenlane ja nendega tuleb tegeleda.

Alguses oli Lily ja Rule vaheline suhe see, mis loo huvitava hoidis, kuid nüüd kui nad on ametlikult abielus ka inimkommete järgi, mis siis veel jäänud on, et asja huvitavana hoida? Lapsed?

Ühesõnaga, see viimane raamat oli traditsiooniline Lupi maailma sarja raamat. Ei midagi üllatavat, ei midagi väljaspool tavalist. Hästi kirjutatud kuid ….

Hetkeks ma arvasin, et äkki taas kord tõmmataksegi Lily teise maailma ja Rule peab talle taas järgnema, kuid ei. Tore oli näha taas kord neid kahte tegelast – Nathaniel ja Kai – kellest ma esimeses lühiloos lugesin. Kuid jah … sellel sarjal on aeg otsad kokku tõmmata.

Dancing

Raamat: Dancing (Anita Blake, Vampire Hunter #22.5) by Laurell K. Hamilton (2013)

Hinne: B

Lõhikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18458983-dancing

Enamus inimeste jaoks pole suvised grillipeod midagi mille pärast muretseda. Kuid Anita anita pole mõni tavaline inimene – ja tavaline pole ka tema armuelu. Seega on neil vaja tõsist julgust, et osaleda grillipeol, mille korraldajaks on nende sõber seersant Zerbowski. Kõndimine tagahoovi, mis on täis pollareid ning nende perekondi, koos imeilusate libaleopardide Micha ja Nathanieliga kummalgi käel, ei saa olema kerge, isegi kui nendega on kaasas pea nelja aastane Matthew Vespucci, et lööki kergendada ...

Anita on nõuks võttnud, veeta koos oma perega suurepäraselt aega nagu ka iga teine külaline. Kuid ei lähe palju aega kui nii laste kui ka täiskasvanute vahel kerkivad probleemid. Ning Anita saab teada et nii kuulujutud kui ka vihjed võivad olla sama ohtlikud kui ükskõik millega surematud teda ründavad ...

Paranormal, Romance

Et siis taas üks lühilugu Anita Blakest ja tema meestest teiste raamatute vahele.

Seekord on tegu pildikesega Anita, Nathanieli ja Micha elust, mida tavaliselt ei näe, sest tavaliselt on Anita hõivatud mingi kriminaalasjaga, vampiiri poliitikaga või siis oma jõu taastamisega (loe: sexiga). Siin loos pole seksi, on lihtne, igapäevane suhtlemine paaride vahel, inimeste kitsarinnalisus, lühinägelikus ja kadedus. Lõpuks läheb siiski kõik hästi ja kõik on lõpuks õnnelikud.

Huvitav, kas see oli siis nüüd vihje teemale, mis võib järgmises raamatus tähtsaks saada või see siis oligi lihtsalt see mida ma ennegi ütlesi, et see oli väike pilguheit Anita ja co igapäevaellu.

Selles loos oli kaks väga hea ütlust:

Esimene oli - 'Karma: what goes around comes around, and sometimes it bites.' :)

Ja teine - 'Life is like dancing, sometimes one of you leads, sometimes the other, and if you do it right it's beautiful, even when it's hard.'

Mu kallis sõbranna ütles just hiljuti midagi umbes sarnast, et suhted on nagu erinevad tantsustiilid – valss, tango, disco, soolo esinemine, line dance jne., jne., igaüks peab lihtsalt valima oma lemmikstiili.

Mulle meeldib kogu Anita sari, nagu ma juba varem öelnud olen ja ka see lugu oli hea, võib-olla korrati liiga palju üle asju mida kõik Anita raamatute lugejad juba teavad, kuid noh jah, mis teha, lõppkokkuvõttes polnud see väga hull.

Bound by wish and Mistletoe

Raamat: Bound by wish and Mistletoe (Highland Legends #1.5) by Kat Bastion (2013)

Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18329534-bound-by-wish-and-mistletoe
Susanna MacEalan püüab austada lubadust, mida ta on andnud juba lapsena ja põgeneb oma vägivaldse isa eest, olles valmis kõigeks, et ta enam kunagi ei oleks ühegi mehe võimuses. Mitte kunagi.

Robert Brodie, klani eliitarmee komandör, on väsinud pealiskaudsetest, salaplaane sepitsevatest naistest ning on endale vandunud, et ta hoidub eemale kõigist naistest. Igavesti.

Kui jõuluime muudab Brodie lossi Jõulu Imemaaks, leiavad need kaks muserdunud hinge pelgupaiga sealt kust nad oodatagi ei osanud ... üksteise käte vahelt.

Vaatamata tormiliselt liikuvatele sündmustele, segab Susanna traumaatiline minevik Robertil kaitsmast seda ainust naist, kes on tema jaoks kui loodud. Hetkel kui kõik tundub olevat kadunud ... päästavad päeva lootus, usk ja armastus, muutes sosistasud soovid täidetud soovideks.

Romance, Drama, Christmas

Bound by Wish and Mistletoe on lühilugu sarjale Highland Legends, mille esimene raamat oli Forged in Dreams and Magick.

Kui esimene raamat oli täis maagiat ja ajarändamist, siis see lühilugu on täis vaid üht sorti maagiata, seda kõige võimsamat – armastuse maagiat.

Lugu on siis Robertis ja Susannas, nende tormilisest romansist. Lisaks on ka natuke Jõulumaagiat koos Skorpiusega/Muffiniga/Cupidiga/Jõuluvanaga :).

See oli üks armas lugu, võib-olla mitte nii tugev kui oli esimene raamat, kuid see on lühilugu, seega tuli siia kõik kokku suruda, seega pidi ka kõik kiirkorras toimuma. Mulle meeldis see lugu iseenesest, lihtsalt siia lisatud seksi stseenid on natuke nagu võõrkehad ja ülepakutult DS. Kuid mitte nii kohutav, et tahaks neid üldse välja jätta.

Kuid lõpuks lisan ma siia ühe toreda lookese, mis mulle meenus, kui Isa tutvustab 13 sajandi inimestele jõulude olemust :)

Homecoming

Raamat: Homecoming (Cloaked Devices # 0.5) by Cecilia Robert (2013)

Hinne: D+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18072494-homecoming

Viis aastat tagasi, lahkus nüüdseks kahekümne kolme aastane libapanter Sera Czedar kodust ning oma äsja paaritatud kaaslase juurest, jättes isase häbiväärsesse olukorda nende äpardunud paaritustseremoonial. Ta rajas endale uue elu Varselles, Lindpriide linnas, kuhu suundusid oma klannidest väljaheidetud libaloomad otsides Seitsmes Kuningriigis ulualust.

Viis aastat tagasi, libapanter Levian Grayson jäeti üksi paaritumisvoodisse tema pruudi Sera poolt. Aastatepikkuseid otsinguid saabub ta lõpuks Varsellese, olles kaljukindel et ta saab Sera enda omaks lõpuks ometi ja lõplikult seekord, isegi kui see peaks tähendama seda, et ta pead Sera üle oma viskama ja välja kandma.

Sera on alati teadnud, et üks moment tuleb tal koju tagasi minna. Ainus asi mis ta hinge kõige rohkem kriibib, on teadmine et ta teeb Levianile haiget, ja seda niipea kui ta on talle rääkinud ära põhjuse, miks ta põgenes. Kas ta on valmis seda sammu astuma? Ja kõige suurem küsimus on see, kas Levian teda pärast tõe ilmsiks tulekut veel tahab?

Paranormal, Romance, Drama, Steampunk

Tegu on ühe novellikesega uuele sarjale sissejuhatuseks.

 

Tegu on siis Stampunk libaloomade looga.

Tegevus toimub 75(või siis 72, pole kindel vahest on kirjas nii vahest naa) peale II Maailma Sõda, kui inimesed maal surid tänu mingile teadlaste kokkupandud viirustekokteilile ja kõik libaloomad + mõningad immuunsed inimesed põgenesid kuhugi teisele planeedile (jäi segaseks kuhu ja kuidas, kuid see pole ka tähtis).

Ühesõnaga, Levian on otsinud Serat viis aastat (pidage meeles: viis aastat) ja nüüd lõpuks leidnud. Sera isa saadab Leviani koos ta vennaga, Teguega, ja inimese Urieliga Serat tagasi tooma. Kunagi lapsepõlves on nad kõik neljakesi koos mänginud ja üles kasvanud. Sera oli tol ajal (siis viis aastat tagasi) Teguesse armunud ja lootnud, et Tegue ta paaritumistseremoonial enda omaks tunnistab, kuid kui Tegue seda ei tenud, tõusis Levian püsti ja nõudis ise Sera kui oma hingesugulase endale. Ning siis Sera kadus.

 

Möödunud on viis aastat.

Laevareis Kórsikalt Varsellese võtab aega kaheksa tundi.

Sera on end Varselles korralikult sisse seadnud. Tal on raamatupood, mille kaasomanikuks on libahunt, kes hea meelega oleks rohkemgi kui kaasomanik raamatupoes. Sera on ka kõva käsi ringivõitlustes.

Sera on hakanud koguma raamatuid/kaustasid, millede koondnimetus on Cloaked Devices, mida ta tahab oma isale andestus kingina saata, et vabandada viis aastat tagasi minema jooksmise pärast. Just tänu sellele raamatule ongi ta leitud, kuna teda märgati oksjonil raamatut ostmas. Tal on jäänud osta veel vaid viimane neljas osa ja et ostuks raha saada, tuleb tal veel üks võitlus maha pidada.

Kuid tänane päev on eriline, poodi astub ta esimene armastus, Tegue. Sera tümitab Teguet korralikult, kuid enne kui ta poest põgeneda jõuab, jõuab sinna ka ta hingesugulane ning kaaslane Levian.

Nad pole teineteist näinud viis aastat. Kired löövad taas lõkkele, nagu poleks seda viit aastat vahepeal olnudki. Kuid enne kui midagi veel sündida saaks peab Sera neile seletama, miks ta põgenes. Kuid möödunud on ju viis aastat. Ja õhtune võitlus on varasemaks toodud ja rääkida pole enam aega.

Võitlusringis pühib Sera oma vastasega kiiresti ja kergesti põranda puhtaks, kuid raamat lipsab kahjuks ta sõrmede vahelt, kui raamatut transportinud sõidukit röövitakse.

Polegi jäänud muud kui viia mehed tema viimase viie aasta elupaika, et ta saaks eesolevaks kojusõiduks pakkida. Ja ühtlasi ka paljastada põhjus miks ta viis aastat tagasi lahkus. Ja sõit tagasi Kórsikale võtab ju kaheksa tundi aega.

Seega meenutagem esmalt, kuidas viis aastat tagasi kõik oli, kui Sera oli kaheksateistkümne aastane õhetav tütarlaps, lootmas et ta armastatu teda paaritumistseremoonial valib, ning kuidas ta ahastusega avastab, et vaatamata tema inimsüdame armastusele ja üha muutuvale kehale on tegelikult ta kogu oma elu armastanut Tegue asemel hoopis Leviani, kuid kuna ta on end andud Teguele, siis ei saaks ta ju Leviani kaaslaseks, kuid siis Tegue käitub kui iga normaalne kaheksateistaastane ja ei taha end veel eluks ajaks kellegagi siduda ja Levian kargab püsti ning valib Sera endale, kuid ….

Ja seega viis aastat hiljem (kas te ikka mäletate, kui mitu aastat?) on kõik natuke segaduses, kuid Sera ja Levian on endiselt üksteise hingesugulased ja armastavad teineteist.

Ja nüüd VIIMAST korda, kõik koos, mitu aastat tagasi Sera kodust lahkus? Saladuskatte all ütlen teile ette, viis aastat tagasi.

Oh jummel – õnn oli, et see oli vaid lühinovell. Lugeda iga paari lõigu järel, et möödunud on viis aastat ja sõit kestab kaheksa tundi … ma olin hullumas. Kui ka põhi sari peaks olema samasugune, siis ma pigem ei hakkagi seda lugema.

Iseenesest oleks ta ju päris hea ajalooline Steampunk armastusromaan, mis küll millegi pärast pole alla 17 soovitatud (tõsiselt, isegi mõnes YA raamatus on rohkem suudlusi ja seksi kui selles raamatus), kui natuke kõpitseda siit ja sealt (näiteks võtaks paarkümmend korda vähemaks seda meeldetuletust, et möödunud on viis aastat) saaks ju päris hea loo.

Ah ja, lisaks neile libaloomadele on ka need ellujäänud vähesed inimesed erilised, nimelt on nad õhu/tule/vee/maa taltsutajad. See inimene Uri, kes koos vennakestega elab oli raamatu alguses tule taltsutaja, kuid siis järsku sai temast eriline inimene, kes sai nii vett kui õhku taltsutada (taas kord üks otsustamatuse koht kirjaniku poolt).

Lisaks kõigele tuli mul seda lugedes elavalt silmade ette üks laste multikas – 80 päevaga ümber maailma, kus tegelased on igasugused loomad, sest ma ei suutnud kuidagi selle raamatu tegelasi vaimusilmas näha kui inimesi, nad olid minu jaoks kõik oma libalooma kujul inimeste (Steampunki) riietes.

Kuid ikkagi, ainus libapanter kes mulle meeldib on Nataniel (Anita Blake sarjast)!

Vot siis selline lugu. Mu retsensioon on vaid tiba lühem kui lugu ise :).

The Dream Thieves

Raamat: The Dream Thieves (The Raven Cycle #2) by Maggie Stiefvater (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/17347389-the-dream-thieves

Nüüd kui sooned ümber Cabeswateri on üles äratatud, pole asjad Ronani, Gansey, Blue ja Adami jaoks enam iial samad. Ronan näiteks vajub üha sügavamale oma unenägudesse ning ta unenäod hakkavad üha enam trügima ka ta ärkveloleku aega. Kuid mõningad väga kurjad inimesed otsivad samu asju mida Ganseygi, et lahendada Cabeswateri mõistatust.

Paranormal, Criminal mystery, Drama

Alustuseks tutvustan ma teile ka selle sarja esimest raamatut, et oleks kergem aru saada teisest.

The Raven Boys (The Raven Cycle #1)

„On vaid kaks põhjust miks mitte-sensitiiv võiks näha kellegi hinge Püha Markuse ööl,“ ütles Neeve. „Sa kas oled tema eluarmastus … või sa tapsid ta.“

Surnuaias on külm juba enne seda kui surnud saabuma hakkavad.

Igal aastal, seisab Blue Sargent oma sensitiivist ema kõrval, kui neist mööduvad peagi-surnud. Blue ise pole neid kunagi näinud – kuni selle aastani siis, kui pimedusest ilmub poiss ja kõnetab teda.

Ta nimi on Gansey ning peagi saab Blue teada, et ta on õpilane kohalikust Aglionby nimelisest erakoolist. Blue on end Aglionby poistest eemale hoidnud. Neid tuntakse kui Ronga Poisse ning neist pole muud kui pahandust.

Kuid Blue ei suuda Ganseyst eemale hoida ja ta ei oska selle põhjust seletada. Ganseyl on kõik olemas – perekonna raha, hea välimus, ustavad sõbrad – kuid ta otsib midagi palju enamat. Tal on eesmärk mis on endaga haaranud veel kolm Ronga Poissi: Adam, stipendiumiga õpilane, kes vihkab kõiki rikkaid enda ümber; Ronan, julge hing kes pendeldab viha ja masenduse vahel; ja Noah, vaikne jälgija neile neljale, kes näeb palju kuid räägib vähe.

Niikaua kui Blue mäletab on teda alati hoiatatud, et tema on põhjuseks, miks ta eluarmastus sureb. Ta polnud seda kunagi varem probleemiks pidanud. Kuid nüüd, kui tema elu seotakse imeliku ning julma Ronga Poiste maailmaga, ei ole ta enam väga kindel.

Paranormal, Criminal mystery, Drama

Vot siis selline uus sari Maggie Stiefvateri sulest. Tema on see kirjanik, kes kirjutas Shiver triloogia ja The Scorpio Races raamatu.

See uus sari on kui unenägu – sõna tõsises mõttes. Mul oli esimest raamatut lugedes selline tunne nagu ma oleks poole sellest unes näinud ja ka see raamat pole teistmoodi. Väga hea lugu. Mis teeb loo eriti heaks, on see et igas osas on lisaks põhi loole ka veel eraldi „kriminaalne müsteerium“, mis lisab põhiloole veelgi sügavust ja salapära juurde.

Raamatu neli peategelast – Blue, Gansey, Ronan ja Adam – on fantastiliselt kirjutatud tegelaskujud. Neil kõigil on omad head ja vead ja nad püüavad kõik leida iseend ning oma kohta selles nelikus.

Kui esimene raamat oli lugu Noah müsteeriumist, siis teine raamat keskendub Ronanile, tema unenägudele ja nendele asjadele mida ta endaga unenägudest kaasa toob – nii kasulikud asjad kui ka kohutavad asjad. Adam kes eelmise raamatu lõpus ohverdab iseend, et teisi aidata, näeb selles raamatus vaeva, et leppida selle ohverduse tagajärgedega ning õppida sellega elama. Bluel tuleb otsustada, kas jätkata endale ja teistele valetamist või tuleb tal endale tõde tunnistada.

Miks ma ütlen et see sari on kui unenägu? Sest esimeses raamatus veedavad noored suure osa loost unenäometsas – Cabeswater ja täpselt nagu unenäoski vahetuvad pildid järsult ja kõike ei jõua tähelegi panna ning aegajalt on raskusi edasiliikumisega (mitte lugemise mõttes, vaid nagu luupainajas ikka, selline tunne lihtsalt et jalad ei liigu, kuigi tuleb kiiresti liikuda). Ma lugesin, täielikult loosse uppunud ja tunne oli nagu näeksin ma ise und. Ka teine raamat annab sama tunde, kui Ronan oma unenägudesse kaob, kord rahulikult koos asjadega väljudes kord koos luupainajaga ärgates. Vahepeal on raske vahet teha, kas on tegu unenäoga või mitte. Kõik on natuke paigast ära, kuna sooned ümber Henrietta ja Cabeswateri (mis on üldse kadunud) on paigast ära, kuigi nad on taas aktiivsed, on nad siiski ebastabiilsed ja seega on kõik ebastabiilne.

Selleks et sooned ja Ronani unenäod taas kontrolli alla saada on vaja leida ebastabiilsuse tõeline põhjus.

The Raven Cycle on hea sari!

Üks koht selles raamatus ajas mind tõsiselt naerma ja naeru põhjuseks polnud sugugi lugu ise vaid see, et üks tegelastest, üks Blue tädidest olla väidetavalt Eestlane. :). Alati on huvitav ja naljaks lugeda kuidas siis Eestlasi iseloomustatakse, sest neid pole väga tihti Ameerikas kirjutatud ilukirjanduses. Kuid seekord on siis Blue tädi Persephone Eestlane :) ja tema iseloomustus on väga õige, vähemalt tähtsate punktide poolest – ta kannab alkoholi hästi ja talle ei meeldi kui teda nimetatakse venelaseks. Kuid kui ta tegelikult ka oleks Eestlane, ning ta vanemad oleks talle siin Eestis pannud nimeks Persephone – vaene laps, ma kujutan ette milliseid nimesid talle oleks teiste laste poolt lasteaias ja koolis pandud.

 

Maggie Stiefvater on lisaks Shiver sarjale ja The Scorpio Racele kirjutanud veel ühe sarja, mida eriti ei teata. Tegemist on sarjaga Books of Faerie (Lament ja Ballad), kolmanda raamatu Requiem ilmumise ajaks on pandud 2015. Kuid ka see sari on hea.

Betrayal in the Highlands

Raamat: Betrayal in the Highlands (The Riddle in Stone #2) by Robert Evert (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/18479538-betrayal-in-the-highlands

Edmundit, kokutavat keskealist raamatukoguhoidjat jälitavad endiselt koblinitest kütid ja tema vana ning igav elu on igaveseks muutunud. Ta teab vastust krüptilisele mõistatusele, kuid kui see vastus peaks sattuma valedesse kätesse, võib see tähendada inimkonna lõppu. Edmund peidab end vaiksesse rannikuäärsesse linnakesse, mis asub võimalikult kaugel külmunud mägedest ja Surematust Kunigast. Hetkeks arvab ta isegi, et lõpuks on ta pääsenud. Kuid siis saab ta teada, et Molly, naine keda ta on lapsepõlvest saati armastanud, levitab temast jutte – jutte mis võivad tähendada Ed’i ja tema sõprade surma. Edmund on sunnitud ette võtma raske teekonna tagasi koju, et rääkida naisega, kes murdis ta südame. Kui ta missioon peaks ebaõnnestuma, siis kaob ka lootus.

Paranormal, Criminal mystery, Drama

Tegemist on siis raamatu The Riddle in Stone, järjega. Ja väga hea järjega.

Peategelane on endiselt kokutav raamatukoguhoidja Edmund, kuid nüüd on tal ka kaasas uus koer, Becky (metsik hundikoera/verekoera kutsikas, kes on valmis sööma kõike, kõiki ning oma peremehe elu nimel võitlema kellega iganes) ja ka kaaslane külmunud mägede kongidest herr Pond. Ja nii nad siis kolmekesi reisivadki jälitajate eest põgenedes, taas trolli koopasse sattudes ja jälitajad maha raputades. Kuid see pole siiski veel kõik.

Kuigi korraks jääb mulje, et lõpuks ometi on leitud koht, kus saab puhata, leiavad neid seekord need, keda nad isegi ei teadnud endi kannul olevat.

Lahkudes rannikuäärsest linnast ühinevad meie kahe kangelasega ka Fatty Moron (heatahtlik tumm hiiglane, kes karjatab Beckyt ja kaitseb oma reisikaaslasi) ning Abby – söekas tütarlaps, kes tahab põgeneda oma vanematekodust ja igavast elust.

Kolm reisimeest + koer (Abby järgneb esialgu salaja) jõuavad järgmisesse linna, kus tuleb neil silm silma vastu seista oma teiste jälitajatega ning nendelt saadaksegi info, et Molly ja Norb pole oma lubadust pidanud, ning lobisevad kõigile kes kuulata soovivad, oma seiklustest ja Ed’i saladustest. Pole midagi teha, kuna kaalul on nende oma elud ja ka teiste elud, kes on saladustega seotud, peavad Ed ja co peavad tagasi kodukülla minema.

Kuigi Ed on endiselt kokutav ja keskealine, on ta siiski ka mees ja maag ja juht ning inimesed tema ümber tunnetavad seda. Tagasi koduküll jõudes ei lähe kõik nii nagu loodetud ja nad ei leida eest päris seda mida lootsid, kuid otsustades ja tegutsedes kiirelt võib sellest kõigest lõpuks veel midagi head välja tulla.

Kuigi see teine osa pole nii puupüsti täis seiklusi kui oli esimene osa, on ka siin omad käänud ja pöörded, mida oodatagi ei oska ning millest jääb õhku piisavalt palju küsimusi, mis lubavad väga huvitavat kolmandat osa.

Lühikokkuvõttes on see taas kord üks väga hea lugu.

Kuid lõpuks siia ma lihtsalt pean siia selle väikese video panema, sest iga kord kui ma loen kuskilt seda lauset „Good people, lend me your ears!“ meenub mulle kohe see film :):):

Midnight at Marble Arch

Raamat: Midnight at Marble Arch (Charlotte & Thomas Pitt #28) by Anne Perry (2012)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/15798985-midnight-at-marble-arch  

Tegemist on uue Charlotte ja Thomas Pitti seiklusega, mis viib meid sätendava ja rikkaliku Victoria aegse ühiskonna pimedasse luupainajalikku sügavusse, kus võidutseb hirm ning väljapressimised, kus naisi süüdistatakse tihtipeale neid tabanud vägivaldsetes rünnakutes ning võimukad mehed võtavad mida nad tahavad ning lasevad teistel tasuda nende arved.

History, Criminal mystery, Drama

Taas kord on tegemist raamatuga pikaajalisest sarjast, millega ma pole varemalt kokku puutunud, kuid pole hullu, see raamat on loetav ka iseseisvalt, ilma et teaks eelnevaid lugusid. Kuid lähme siis käesoleva raamatu juurde.

Tegemist on siis ühe kriminaal draamaga, mille tegevus toimub Londonis.

Ühe tuntud finantsisti abikaasa vägistatakse ning tapetakse. Samal ajal viibib tema abikaasa rahvarohkel vastuvõtul Hispaania saatkonnas ning kui teda tullakse otsima, on ta koos endise salateenistuse ülemaga. Roim on võigas ja endine salateenistuse ülem (nimetagem teda edaspidi ex-pol) lubab aidata kuidas saab.

Paar päeva hiljem toimub järgmine võigas sündmus – Portugali (hahahah, öelge veel et kokkusattumusi pole olemas – huvitav kus riigis ma viibisin enne kui ma selle raamatu lugeda võtsin? Hahahha) suursaadiku tütar kukub õnnetult arusaamatuse käigus aknast alla surnus. Või kas ikka oli tegemist arusaamatusega ja tal oli täiesti õigus olla paanikas kui ta taganes talle läheneva noormehe ees? Selle sündmusega hakkab tegelema uus salateenistuse juht (siis Thomas Pitt). Õigemini hakkab ta selle teemaga tegelema oma naise Chalotte õhutusel, kuna just tema kahtlustab, et selle õnnetuse taga on rohkem kui hetkeline hüsteerika vaese tütarlapse poolt, vaid et tegu on millegi palju suuremaga.

Sellel ajal kui ex-pol uurib vägistamise lugu, selgub et tegelikult oli vist ikka tegemist küll vägistamise kuid mitte tapmisega, kuna ohver ei surnud mitte vägistamise ja peksmise tagajärjel, vaid ta oli peale traumat joonud rohke oopiumiga madeirat, seega võib öelda, et ta tegi enesetapu.

Kuid keegi ju ikkagi vägistas ta eelnevalt. Algab uurimine ja leitakse ka arvatav süüdlane, kuid ex-pol pole kindel, et süüdistatakse õiget isikut.

Ka Pitt pole veendunud, et suursaadiku tütre surm oli enesetapp, nagu ühiskond seda arvab (hüsteeriline tüdruk, kaotas süütuse ja tappis hetke hüsteeria ajel nii end kui oma sündimata lapse), vaid et tegu on sarivägistaja järjekordse ohvriga, kes lihtsalt kogemata surma sai. Selle sarivägistaja ohvreid on veelgi ning Pitt hakkab kahtlustama, et nende kahe juhtumi vahel võib olla side.

Kuidas lugu lõppeb peate ise lugema, kuid mina ütlen et aimasin ära, kes on süüdi niipea, kui esimest kuritegu alles tutvustatakse.

Iseenesest hea raamat, kuid mind ajas tõsiselt hulluks see pidev jutt vägistamisest. Iga natukese aja takka seletati taas kord, mis on vägistamine, kuidas ohver end peale seda tunneb, miks ta ei ole nõus vägistamisest teatama, kuidas ühiskond leiab et ohver on ise süüdi selles kohutavas kuritöös. Üha uuesti ja uuesti, uue nurga alt ja teises sõnastuses – tõsiselt ma tahtsin vahepeal karjuda AITAB JUBA, ma sain aru, ma mõistan, pole vaja pidevalt seda uuesti meelde tuletada ja sellega raamatut pikemaks venitada, ükski lugeja ei suuda unustada juba neid esimest kolme kirjeldust, miks on vaja veel seda järgmised kümme korda üle korrutada.

 Vahepeal, kui ma enam lugeda ei suutnud vaatasin ma üsnagi sarnase teemaga sarja – Copper, mida saab vaadata ka meie telekanalitel. Üsnagi sarnase teemaga on veel ka teine sari Ripper Street. Ja siis, kuna korduvalt oli ka juttu hüsteerilistest naistest, siis meenus mulle selleteemaline raamat Hysteria: The Disturbing History , mis tuleks siiski üksmoment läbi lugeda, sest selle raamatu põhjal tehti film Hysteria.

No vot, niipalju siis sellest raamatust, mis oli üsnagi huvitav ja täis vihjeid, et ka eelnevad 27 raamatut võivad päris huvitavad olla.

Dream of Time

Raamat: Dream of Time by Nancy J. Price (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/18072981-dream-of-time

Iga öö, kui Robin magama jääb, näeb ta und naisest kes elab Victoria ajastul. Peagi taipab ta, et see polegi vaid uni, vaid tegelikult ka reisib ta hing igal ööl mineviku San Franciscosse.

Elades kahte elu – ühte tänapäevas ning teist kombeka neiuna eelmisel sajandivahetusel – avastab ta, et „kuidas“ ta möödunud ajastusse tagasi saadetakse on alles esimene suur küsimus. Ning palju tähtsam küsimus on „miks“ ta tagasi saadetakse.

Noore politseiniku abiga alustab Robin kaasakiskuvat seiklust, püüdes läbi närida pea kogu eelmise sajandi jagu faktidest, et lahti harutada mineviku segadus – ning panna oma armastus proovile. Kuid ajalugu on talle vääriline vastane ning Robin kogeb Jennina, et saatus võib olla nii lahke kui ka julm üheaegselt.

Romance, Drama, Criminal Mystery, Time Travel

Jah, ma lugesin seda raamatut pikka aega, kuid see ei tähenda sama mida alati, et tegu on igava raamatuga. Põhjus on lihtsalt selles, et selle möödunud kahe nädala jooksul on enamus mu aega läinud reisi ettevalmistamisele ja resile endale, seega hakkasin ma tegelikult lugema seda raamatut alles paar päeva tagasi. Ja võib-olla oligi parem, et ma ootasin kuni rahulikuma momendini, sest see oli raamat mis oli väärt rahuliku nautimist, mitte kiiret igal vabal hetkel lugemist.

Tegu on siis taas kord ühe toreda ajareisimise looga. Alguse meenutas ta mulle ühte Demi Moore filmi – Passion of Mind – ainuke vahe raamatu ja filmi vahel on see, et seal ei rända naised mitte ajas vaid asukohas ja kui käesolevas raamatus vahetab kohta vaid hing, siis filmis reisis vist ikka naine ise ka.

No vot, sellele ajas rändamisele lisage siis ilus armastulugu, seelikus Sherlock ning teil ongi suurepärane raamat.

Lisaks sellele filmile, meenusid mulle veel kaks raamatut – Time Rep ja The TimeTraveler's Wife. Kõik see jutt ajanihetest ja liblikaefektist ning sellest kuidas väikseimgi asi võib muuta tuleviku.

Kuid lõppkokkuvõttes oli see ikkagi üks ilus/kurb armastuslugu koos ajarännuga ning kriminaalse müsteeriumiga. Hea raamat.

The Awakening: Aidan

Raamat: The Awakening: Aidan (The Awakening #1) by Abby Niles (2013)

Hinne: C

Lõhikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/17830365-the-awakening

Kas igavene armastus on õnnistus või needus?

Pärast seda kui segaverenile muunduja Dr. Jaylin Avgar on aastaid nõustanud leinavaid muundujaid, on ta ise muutunud väga kriitiliseks muundujate paariminekute koha pealt. Ta tahab abielluda inimesega ning unustaga kogu see igavese armastuse jama. Siis kohtud ta Aidan O'Connelliga, vihaleajavalt pohhuistliku muundujaga, kes esindab kõike seda mida Jaylin ei taha. Kuid siiski, mida rohkem Aidan Jaylini taga ajab, seda enam hakkab Jaylin temaga tuleviku ihaldama. Ainult üks asi seisab veel nende vahel: surm. Kas ta suudab üle saada hirmust, et ta võib Aidani kaotada sellel ainsale kindlale asjale meie elus?

Miljonärist konsultant, Aidan O'Connell teab et ühel päeval kohtab ta naist, kes äratab temas vastupandamatu paaritumise instinkti. Kahjuks osutub selleks naiseks Jaylin, kes ei karda talle öelda, mida ta võib oma n.n igavese armastuse jutuga teha. Kui Jaylin ta eemale lükkab, võtab Aidan kasutusele meetodid, mille eest Jaylin enam põgeneda ei saa. Nende lähedane kontakt paneb nende instinktid ülereageerima. Kas Aidan suudab kontrollida oma vajadusei kuni ta on kindel et ja Jaylin on valims nendevahelist sidet tunnistama, või saadab hetkeline nõrkus Aidani igavesse põrgusse?

Paranormal, Erotica

Oli aeg kus ma küsisin Netgalleist iga raamatut, mis tundus kasvõi natuke huvitav, ja kui tegu oli armastusromaaniga, siis seda enam olin ma huvitatud. Sedasi sai igasugust saasta küsitud. Alguse asi, nüüd olen juba valivam :).

Seekord on siis taas tegemist ühe vägagi igava paranormaalse erootika romaaniga. Sisu on nagu ikka täis kirge, armastust, arusaamatusi, peategelaste erinevaid maailmavaateid, tunnistusi, ja õnnelikke lõppe. Lisaks oli hunnik uusi termineid muundujate maailmast, mis jätsid mulje nagu oleks olemas ka eelnev raamat kus seletatakse rohkem selle muundujate maailma põhitõdesid.

Mis mind kõige enam vihale selle raamatu juures ajas, oli kangelanna pidev soigumine sellele teemal, et ta ei taha omaks võtta seda muundujate igavese armastuse juttu kuna ta ei taha üksi jääda peale oma kaaslase surma, nagu see oleks kindel värk et peagi ta kaaslane sureb. Tõsiselt! Kas ta ise oli surematu või? Ta oli õppinud psühhiaater, seega võib taas tunnistada, et kõige rohkem vajavad psühhiaatri abi psühhiaatrid ise.

See oli üks selline lihtne ühe päeva/paari tunni lugemine, mille võib vabalt ka lugemata jätta. Kas ma loen sarja järgmisi raamatuid? Võib-olla, kui mul midagi muud lugeda pole, kuid õnneks on mul alati midagi muud lugeda.

The First Book Of Calamity Leek

Raamat: The First Book Of Calamity Leek by Paula Lichtarowicz (2013)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/17186417-the-first-book-of-calamity-leek

Raamatud räägivad meile mida uskuda.

Raamatud seletavad meile meid ümbritsevat maailma.

Mis siis kui raamat on kirjutatud vaid selleks, et seletada sulle seda maailma, mis on sinu jaoks ehitatud?

Mis siis kui see maailm ühtäkki kokku variseb?

Calamity Leek vajab uut raamatut, kuid selle peab ta ise endale kirjutama.

Drama

Ega selle raamatu sisukokkuvõte just erilist ideed ei anna, millest raamat räägib. Kuid tundub huvitav. Seega sai ta ka NetGalleyst küsitud. Nüüd siis ka loetud.

Kui ma lugema hakkasin siis tundus esialgu mulle et tegevus toimub hullumajas, siis jällegi et nunnakloostris, siis sekti kodus. Mingi hetk meenus mulle film Sucker Bunch. Kui tuli jutuks, et nad on Walesis, siis ma mõtlesin, et äkki on tegu nunnakloostri juures oleva hullumajaga seksuaalselt kuritarvitatud tüdrukutele. Siis aga jäi aga mulje, et tegu on ikkagi sektiga, kus kasvatatakse tüdrukuid inimkaubandusele. Lõpuks tuli välja, et tegu oli „Nunnakloostri lastekoduga“ kus kasvatati röövitud tüdrukuid. Neid kasvatati kui sektis, kahe hullu naise poolt, kelle eesmärk oli kasvatada tüdrukuid kui relvi, kes müüakse siis kõrgeima hinna pakkujale ning tüdrukud tapavad oma ostja esimesel võimalusel.

See oli üks tõsiselt imelik raamat. Kui ma tavaliselt imetlen kirjanike fantaasiat, siis selle raamatu puhul mõtlesin ma millist õudust on küll see kirjanik ise oma elus näinud, et tal selline haige raamatu idee tekkis.

Iseenesest on ju huvitav raamat ja hästi kirjutatud, kuid seda on kindlasti parem lugeda, kui oskad oodata seda šokeerivat sisu.