2026

Artemiz's 2026 book montage

A Court of Frost and Starlight
The Women
The Ending Writes Itself
For Whom the Belle Tolls
Ebamugav tõde
The Astral Library
Eligible
Oskar ja mina. Kõik meie asjad
Remarkably Bright Creatures
The Sirens
Me algame lõpust
The Paradise Problem
The Cinnamon Spice Inn
Tõeline kurjus
Nearly a Bride
Quicksilver
Prima Facie
A ​Court of Silver Flames
The Lighthouse Keeper's Wife
My Friends


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 4. november 2013

The Republic of Thieves

Raamat: The Republic of Thieves (Gentleman Bastard #3) by Scott Lynch (2013)
Hinne: A
Locke ja tema ustav varguste kaaslane Jean on hakkama saanud oma karjääri suurima vargusega, ning on saanud põgenema üsnagi korraliku varandusega. Kuid maksma peab selle varguse eest Locke keha. Teda on mürgitanud üks ta ammune vaenlane, ning pole tal teha muud kui aeglaselt surra. Ei ükski apteeker ega ka alkeemik ei oska teda aidata. Kuid siiski, just siis kui lõpp on juba käega katsuda, pakub salapärane Pärismaag Lockele võimalust kas teda päästa – või siis ta elu lõpetada.

Maagide poliitiline valimine on tulemas, ning osapooled vajavad etturit. Kui Locke nõustub etturi rolli astuma, puhastatakse ta keha maagia abil mürgist – kuigi see protsess saab olema sedavõrd piinav, et ta võib selle käigus soovida hoopis surma. Locke on küll pakkumise vastu, kuid kaks asja panevad ta siiski ümber mõtlema: Jeani kaasamine  - ning Pärismaag mainib naist Locke minevikust … Sabethat. Tema elu armastust. Tema võrdväärset nii oskustes kui mõistuses. Ning nüüd ta suurimat vastast.

Locke langes Sabetha võrku esimesest silmapilgust, kui ta oli veel vaid verinoor orb ning vargaõpilane. Kuid peale tormilist kurameerimist kadus Sabetha ta elust. Nüüd kohtuvad nad taas ning taas on nende soovid konfliktis. Locke on silmitsi seatud võrdse vastasega nii armastuses kui ka kelmuses, ning tal tuleb valida, kas võidelda Sabethaga – või võrgutada teda. See on otsus millest sõltub nende mõlemi elu.
Romance, Criminal mystery, Science Fiction Fantasy

The Republic of Thieves näol on tegemist ühe väga väga huvitava raamatuga. Selle sarja kaks esimest raamatut on The Lies of Locke Lamora ja Red Seas Under Red Skies. Ma pole neid kahte esimest veel lugenud, kuid nüüdseks on nad mul juba MUST READ nimekirjas.

Kolmanda raamatu lugu on mitmekihiline, salapärane ja keerukas ning vahel ka arusaamatu, kuid kui rasketest kohtadest üle saada, on see üks väga hea raamat.

Siin on üheskoos mitu lugu – lugu valimistest (praegu), lugu noortest varastest (minevik), lugu noorte varaste näidendist (minevik), lugu maagide mahhinatsioonidest (praegu). Nagu ma juba ütlesin, see kõik on üks keerukas ja salapärane lugu täis pöördeid ja käändeid ja üllatusi.

Ma olin umbes poole peale raamatuga jõudnud kui ma olin peaaegu valmis raamatut käest panema. Põhjus polnud mitte selles, et lugu oleks halb olnud, otse vastupidi, väga huvitav oli, kuid ma hakkasin kartma, kartma seda et mulle ei pruugi loo lõpp meeldida. Tegelikult mitte ainult lõpp vaid kõik see mis vahepeal veel tulla võib. See on selline raamat, kus ei saa sugugi kindel olla, et raamatu lõpuks peategelased veel elus on.

Raamatu peategelased Locke ja Jean olid väga hästi kirjutatud, nagu ka enamus teised tegelased minevikust ja olevikust. Ainus kes mulle kohe üldse ei meeldinud oli Sabetha. Ma saan aru, et ta oli väga tähtis kogu selles loos, kuid mind tõsiselt häirima hakkas, oli see, et Sabetha tegelaskujusse oli kokku kirjutatud kõik naiste halvimad omadused – tujukas, pirtsakas, valiv, valmis hammustama enne kui talle on põhjust antud, otsib vigu sealt kus neid pole, otsustamatu – tõsiselt, temaga oli pidavalt selline sammuke edasi, kaks tagasi suhtlemine, sest iga sõna või tegu võis Locke  taas tagasi põrgusse saata, sest Sabetha luges tema sõnadest või tegudest välja alati täpselt vastupidist. Kuigi Sabethat tutvustatakse meile juba siis kui ta on vaid 10 aastane, kuid ta käitub täpselt sama lapsikult ja pubekalikult ka siis kui tal vanust juba üle 30'ne.

Aga kui võtta seda Sabetha tegelast kui paratamatust, siis on tegu ühe äga hea raamatuga, mida saab lugeda ka väga hästi ilma et oleks eelnevalt kahte esimest lugu lugenud, kuid peale lugemist tekib kindlasti tahtmine lugeda kahte eelmist. Miks ma üldse alustasin kolmandast raamatust – taas kord üks Netgalley suurepärane leid.

See raamat on ka Goodreadsi 2013 aasta parimate raamatute nominentide seas.

kolmapäev, 30. oktoober 2013

After Dead

Raamat: After Dead: What Came Next in the World of Sookie Stackhouse (Sookie Stackhouse #13.5) by Charlaine Harris (2013)
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17239876-after-dead 
Mis ootab Sookie Stackhouse raamatute tuntumaid tegelasi tulevikus.
Paranormal

See on siis raamat, milles on 208 lk, kus igal lehel on paar rida juttu. Kõik tuntumad ja vähemtuntumad tegelased võetakse tähestiku järjekorras ette, ning antakse lühiülevaade nende edasisest elust peale viimase raamatu Dead Ever After lõppu. Kes elas kui kaua, kes suri kuidas, kellel oli kui palju lapsi ja mis nendest sai ... ausalt, ma ei saa selle raamatu mõttest hästi aru aga noh ...

Ühesõnaga, ma lugesin seda 208 lk u pool tundi, ei saanud palju targemaks ega leidnud ka midagi huvitavat, kuid eks tõsiselt süvafännid said oma rahulduse kätte.

Lugedes näiteks sellist iseloomustust JOHN QUINN had many more adventures, jättis mind küll mõtlema, et äkki on oodata Quinni raamatut, sest Harris on ise ka öelnud, et Quinn oli üks ta lemmiktegelasi, kuid ...

Et siis ... mul on hea meel et ma seda raamatut ei ostnud ;).

esmaspäev, 28. oktoober 2013

Silencing Sapphire

Raamat: Silencing Sapphire by Mia Thompson (2013)
Hinne: A
Sellel ajal, kui Sapphire Dubois, Beverly Hilli pärijanna ja omakohuslane, on oma sihi seadnud uuele sarimõrvarile, tuleb tal anda endast ka parim, et ära jätta hooaja suurim pulm.

Los Angelest hoiab oma kütkeis taas uus sarimõrvar - „Stripparite Tapja“, ning taas kord jätab Sapphire oma seltskonna tegelase tegelaskuju, ning läheb salaja tööle stripparina. Ta annab endast parima, et leida mõrtsukas enne kui mees uuesti tapma peaks, kuid samas mõistab ta ka, et tema senine kaitse, mis on hoidnud ta kahte elu lahus, on mõranemas. Ta pere ning sõbrad ootavad, et ta abielluks ühe Beverly Hillsi kõige ihaldusväärsema poissmehega, mehega keda ta ei taha. Kuid samal ajal mees, keda ta tahab, detektiiv Aston Ridder, muudab ta elu põrguks, kuna Aston on väga lähedal Sari Püüdja paljastamisel.

Sapphire näeb ränka vaeva, et kõige hullemat ära hoida, kuid ta ei aimagi, et ka temale peetakse jahti. Üks sarimõrvar, kes on tänu Sapphirele kinni langenud, on tagasi, ning tema kättemaksu ei peata mitte miski.
Romance, Criminal mystery
 
Kevadel tuli välja Mia Thompsoni esimene raamat Stalking Sapphire, mis oli väga hea kriminaalne armastuslugu. Mia uus raamat Silencing Sapphire on taas kord üks fantastiline lugu.

Seekord siis ei piirdu Sapphire sarimõrvarite leidmine vaid nende harjumuste jälgimisega ja siis nende lõksu meelitamisega, seekord tuleb tal astuda potentsiaalse ohvri rolli, et leida kes võiks olla mõrtsukas. Nagu ikka on tõsine teema seotud tõsiselt heade naljadega ja Sapphire on nagu James Bond, kes käib läbi hakklihamasina, ajab end püsti pühib põlved puhtaks, tõmbab seeliku sirgeks ning läheb pruutkleidi proovi.

Kui ka eelmises raamatus polnud Sapphire vaid jälitaja vaid ka jälitatav, on ta saakloom ka selles raamatud, kuid seekord ei tule meil välja mõelda, kes on see jälitaja. Jälitaja paljastatakse kohe alguses, eelmise raamatu lõpus tegelikult juba, kuid kui kõik olekski nii lihtne, siis oleks see lugeja intelligentsi solvamine, seega võib lugeja taas oodata ootamatuid pöördeid ja käändeid ning kohutavaid üllatusi.

Mulle tõsiselt meeldib see kuidas Mia Hollywoodilikku elustiili ja inimeste veidrusi ära kasutab, et raamatusse naljakaid kohti sisse tuua. Igasuguste staaride nimede kasutamine annab loole omamoodi vürtsi juurde.

Ja Sapphire ning Astoni armastuslugu … see on särisev ja põnev ja tähtis ja … see annab loole väga palju juurde, kuid samas ei riku seda põhilist kriminaalromaani. Põhirõhk on ikkagi kriminaalsel lool ja siis sinna värviks juurde on see kuum ja kaasahaarav armastus, mis toob veelgi juurde psühhopaate, kes Sapphire elule hammast ihuvad :).

Ühesõnaga, üks väga andekas ja kaasahaarav lugu … mis loodetavasti jätkub ka järgmises raamatus!

Finding It

Raamat: Finding It (Losing It #3) by Cora Carmack (2013)
Hinne: B
Vahel tuleb end kaotada enne kui leiad kuhu sa tegelikult kuulud …

Enamus tüdrukuid oleks valmis tegema mis iganes, et reisida mööda Euroopat peale kooli lõppu, ilma ühegi kohustuseta, ilma vanemateta, ning piiramatu krediitkaardiga. Kelsey Summers pole ka mingi erand. Ta naudib iga hetke … või vähemalt püüab ta seda endale sisendada.

Eneseleidmine on üks vägagi üksildane tegevus, eriti siis kui sa kardad et sulle ei pruugi meeldida see mida sa avastad. Ükskõik kui palju Kelsey ka ei jooks ja ei tantsiks, tunneb ta end ikkagi üksikuna, kuid äkki suudab asja parandada Jackson Hunt. Pärast paari juhusliku kohtumist, veenab Hunt Kelsey endaga koos ette võtma seikluse täis põnevust, mitte alkoholi. Iga uue linnaga ning iga uue kogemusega, muutub Kelsey mõistus üha selgemaks ning ta süda tuksub üha enam kellelegi teisele. Jackson aitab Kelseyl selgust saada tema unistustes ja soovides. Kuid mida enam saab Kelsey enda kohta teada, seda enam mõistab ta kui vähe teab ta Jackonist.
Romace YA

Esmalt oli Losing it, siis tuli Faking it, siis Keeping Her ja nüüd siis Finding it ja see leidmine on üks väga armas lugu.

Et siis see raamat viib meid reisile esialgu mööda Ida Euroopa linnu ja siis Itaaliasse. Kogu lugu meenutab vägagi Amazing Race hooaega. Jah ok, Amazing Race ei alga ööklubis, kus reisikaaslased üksteisega esimest korda kohtuvad, kuid pärast seda, kui noored juba koos reisi jätkavad oleks küll nagu tegu ühe Amazing Race hooajaga. Toredad väikesed linnakesed, lossid, sillad, rannikuäär, koopad, saared … tõsiselt üks väga fantastiline reis, mille vältel leida iseend ja oma kaaslast, ning kas jääda kokku igaveseks või siis lahkuda üksteisest jäädavalt. Väga kaasahaarav lugu.

Miks mulle see lugu veel meeldis oli see, et enamus kohti, kus nad käisid olid kohad kus ma olen ka ise käinud ja nii huvitav oli lugeda ning võrrelda oma mälestusi Cora kirjeldustega.

Shutdown

Raamat: Shutdown (Anita Blake, Vampire Hunter #22.6) by Laurell K. Hamilton (2013)
Hinne: B
Mõni õhtusöök võib lõppeda teistmoodi kui esialgu oli loodetud.
Seekordne Anita Blake lühilugu on meie lemmik pahapoisist ja libahundist … ei mitte Jasonist vaid Richard Zeemanist. Nagu te teate on ta käinud teraapia ja siin saate näha, kas sellest on kasu olnud, kas ta raske töö on tulemusi kandud ja kas ta on piisavalt julge et olla see kes ta on.
Romance, Paranormal

Et siis järjekordne pilguheit Anita igapäevaellu, kui ta just pole kuskil võitlemas, surnuid äratamas või seksimas.

Õhtusöök Anita, Micha, Richardi ja Richardi viimase kallimaga. See lugu on nii lühike, et kui ma hakkaks teile seda ümber jutustama, siis polekski teil endil mõtet seda enam lugeda :). Kuid lühi-lühikokkuvõte on see, et kahjuks taas on Richard leidnud endale ühe Anita välimusega, kuid piiratud maailmavaatega kaaslase, kes ei taha leppida sellega, kes Richard tegelikul on ja mida ta tegelikult vajab, ning püüab Richardit endale võita sellega, et hakkab Anitas vigu otsima ning teda süüdistama. Kuid kuigi mul on väga kahju Richardist, on ta siiski palju teraapiaga õppinud ja ma olen nii uhke ta üle, et seekord ei lase ta end ühel seelikul mõjutada loobuma sellest, mis teeb temast selle, kes ta on.

Hea lugu, väga informatiivne lugu, mõnus kübeke Anita maailmast kuniks uus raamat ilmub.

neljapäev, 24. oktoober 2013

Bound by Night

Raamat: Bound by Night (MoonBound Clan Vamppire #1) by Larissa Ione (2013)
Hinne: C
Naine, kes otsib õiglust
Nicole Martin oli vaid kaheksa aastane kui tema perekonna vampiirorjad mässama hakkasid ning ta pere tapsid. Ta on kogu oma elu pühendanud sellele, et leida vaktsiini vampirisimi vastu, püüdes sellega pühkida oma mälust need õudsad mälestused – ja ühtlasi ka iga viimasegi vereimeja me planeedilt. Kuid on üks asi, mida ta hävitada ei suuda: tulist, vastuvaidlematut kiindumust mehesse, keda ta peaks üle kõige vihkama ning kartma …

Vampiir, kes otsib kättemaksu
Metsiku vampiiriklanni MoobNound liige Riker, vaevleb oma enda deemonite küüsis. Kui ta Nicole ära tunneb ning talle meenub et just tema perekond vangistas Rikeri armastatu, lööb ta südames lõkkele kättemaksuiha. Kuid kui ta Nicole röövib ning teda klanni salajastes koobastes vangis hoiab, saab tema surmavaenlasest ta kinnisidee, ta suurim ahvatlus ning võib-olla ka ta ainuke päästja – kuumavereline armastaja kes suudab teda vaid ühe puudutusega ravida … või siis ta igaveseks hävitada.
Paranormal, Romance, Drama

Larissa Ione on kahe üsnagi hea sarja autor – Demonica ning Lord of Deliverance. Esimene sari on deemonitest ja teine sari Viimsepäeva ratsanikest.

 Nüüd on siis alguse saanud uus sari, seekord siis vampiiridest (keda on ka tegelikult juba Demonica sarjas, kuid selle sarja vampiirid pole samad).

Mida ma oskan selle sarja kohta öelda – kahe sõnaga – Stockholmi sündroom! :) Tõsiselt. Kangelanna röövitakse ja ei möödu kahte päevagi, kui ta on ülepea kaela armunud oma röövijasse ja ega ka röövija temast kaugele maha ei jää, enne kui ta avastab, et ka tema on armunud. Seriously? See selleks. :)
Kuid kui ma raamatut lugesin, siis lisaks Stockholmi sündroomile tulid ka muud asjad tuttavad ette. Aasta alguse lugesin ma üht raamatut, Tamed, mille teemaks olid kodustatud libahundid, ja selle raamatu kodustatud/orjastatud vampiirid tundusid vääääga sarnased (kontrolliti kiibiga, inimesi pöörati vampiirideks, et oleks rohkem teenijaid, kõik suur saladus). Ja siis tulid teised raamatud elavalt silme ette.

Esiteks Lara Adriani sari Midnight Breed – salajane laboratoorium, kus sigitatakse uusi vampiire ühe igivana esimese vampiiri „abiga“, vampiiride nahal on „tätoveeringud“ mis „elavad“ (glymph või midagi sellist). Üks peavampiire on nimega Hunter (Midnight Breed sarjas on kõik laboratooriumis sündinud vampiirid sama nimega ;)) ja esimese „katseklaasi lapse“ nimi on Subject One … :). Ma usun et need kokkulangevused on juhuslikud.

Siis see koht kus selle raamatu vampiirid elavad ja kuidas nad elavad ja kuidas nad Nicole oma rüppe vastu võtavad – Stephanie Meyer The Host.

Ning klanni hull teadlane Grant oli nagu kaksikvend Morganville hullule teadlasele Myrinile :).

Lisaks sellele kõigele on tuttavaid kohti ka Janiene Frosti NightHuntressi sarjaga.

Kuid mis ei ole sarnane millegagi, on seekordne versioon vampiiride päritolust, nende võimetest, nende valguse taluvusest/mittetaluvusest. Ja kui saab läbi selle raamatu särisev armastuslugu antakse piisavalt vihjeid, et järgmine raamat võib tulla väga põnev.

Mis mind häiris – lugu oli tiba hüpiklik ja kiirustatud, kuid üldkokkuvõttes polnud väga paha.

The Truth About Lord Stoneville

Raamat: The Truth About Lord Stoneville (Hellions of Halstead Hall #1) by Sabrina Jeffries (2009)
Hinne: C
Nad on skandaalne Sharpe perekond, viis mässumeelset õde/venda, kes on määritud šokeeriva perekonna saladusega. Nüüd on nad kõik vastamisi seatud kohutava ultimaatumiga: abielluda aasta jooksul – või jätta hüvasti pärandusega.

Viimse kahe kümnendiku jooksul, mis on möödunud ta vanemate traagilisest „õnnetusest“, kus nad mõlemad hukkusid, on Oliver Sharpe, Stoneville markii, püüdnud unustada selle saatusliku õhtu sündmusi elades oma elu kui ohjeldamatu elumees. Ning kui ta vanaema ähvardab teda ning ta õdesid/vendi pärandusest ilma jätta, kui nad maha ei rahune ning ei abiellu, mõtleb ta välja plaani kuidas rahuldada vanaema nõudmine tõelisel Sharpe stiilis – tuues koju liba pruut otse bordellist! Kuid tema plaan võtab natuke teise suuna, kui ta päästab hoopis Ameeriklannast kaunitari, kes on sattunud raskesse olukorda.

Maria Butterfield tuli Londonisse et üles leida oma peigmees, kes on jäänud kadunuks, kuid see pisiasi ei peata Oliveri saavutamast seda mida ta tahab: Maria, Oliveri voodis. Tema esialgne mässumeelne maskeraad, mis aitaks tal lõpetada vanaema nõudmised võiks isegi töötada, kuid üsnagi pea muutub kõik liigagi tõeliseks – teda haarab oma embusesse armastus, mis ahvatleb teda jätma oma mässaja kombed.
Romance, History

Tõsi ta on, et see raamat on mul ammugi kõvakettal ootamas olnud, et kui kunagi aega peaks olema, siis võiks ju lugeda, seega kui XOXO After Dark pakkus seda raamatut tasuta lugeda, siis ma mõtlesin, et miks ka mitte.

Oh jah, see on üks selline tüüpiline ajalooline armastuslugu, kus Lord See ja Too peab kiiresti abielluma ja leiab siis ühe vägagi ebatüüpilise pruudikandidaadi, keda ta loodab lihtsalt paberi pärast altari ette vedada, kuid lõpuks ilmneb siiski, et naljaga alustatud lugu osutub tõeliseks armastuseks. Teate mida mina arvan abieludest, mida sõlmitakse lihtsalt niisama, nalja pärast, et miks ka mitte – SUURIM VIGA TEIE ELUS!!!!

Aga lähme nüüd tagasi raamatu juurde. Otse loomulikult on meie kangelasel ka SUUUR SALADUS, mis on nii kohutav, et ta on surmkindel, et kui keegi sellest kuuleb, siis keegi teda enam ei armastaks ja ka ühiskond heidaks ta oma rüppest välja. Ema, anna kannatust!!! Nagu ikka on see SUUR SALADUS tegelikult tühine asi, kuid kogu raamatu jooksul tuletatakse lugejale meelde, et meie kangelane nii kannatab, oh kuidas ta kannatab … Pierrot, mängi paar ilusat lugu!! :). Me kangelane on tõsine Alfa isane, kes esialgu peksab rusikaga vastu rinda ja vannub, et teda ei sunni keegi abielluma ja siis natuke aega hiljem peksab taas vastu rinda ning vannub, et ta on kogu elu vaid seda ühte olevust oodanud ja kogu ülejäänud elu pühendab vaid tema jumaldamisele.

Ja kangelanna … üks järjekordne Ameerika naisõiguslane/pärijanna/kangekaelne mässaja/esimese suudluse järel armuja/esimesel võimalusel solvuja/… tüütu tegelane. Miks alati peavad need kangelannad olema sellised esialgu kangkaelsed ja oma õigusi taga ajavad ninatargad, kuid niipea kui nad „avastavad“ et nad kangelast armastavad, siis nad sulavad ja lasevad kangelasel endaga teha mida iganes, kuni hetkeni kui ta armastatu elu on ohus ja siis nad taas möirgavad korraks, et järgmisel hetkel taas üheskoos voodisse langeda? IGAV!!!

Ma turtsatasin nii mõnigi kord seda raamatut lugedes. Nagu ikka toob autor nagu muuseas sisse suurte kunstnike nimesid, sest tegu on ju Inglismaaga ja markiisi lossiga, seega on ju väga tavaline, et seinal ripuvad suurte meistrite tööd (kuid ärgem unustagem, et tegu on vaesuva markiisiga!!)

Vahepeal oli autor sulaselgelt saanud inspiratsiooni kirjandusklassikast – Jane Eyre.

Üks peretütardest, Minerva, on kuulus/kurikuulus gootiliste armastusromaanide autor, kuid kui ta oma teise õega räägib üsnagi vabameelselt oma venna bordelli külastustest, siis ta õde ahhetab, „MInerva, sa ei tohiks sellistest asjadest midagi teada.“ – et siis nagu kirjanik, kes kirjutab armastusromaane, kus kangelanna langeb poolalasti kangelase käte vahele, et kangelane saaks ka ülejäänud riided eemaldada ning kangelanna oma suure riista otsa istutada ei tohiks teada midagi oma venna bordellikülastuse harjumustest?????

Ja siis minnakse riideid ostma kasutatud riiete poest??? 19 sajandi Inglismaa, naistel ei olnud kapid kleite täis ja nad ei valinud iga hommiku uut kleiti, vaid kandsid ühte kleiti pea iga päev; heal juhul oli neil kaks kleiti üldse. Rikkamatel naistel loomulikult oli kleite rohkem, kuid eelmise hooaja kleite anti teenijatele kanda mitte ei viidud kasutatud riiete kokkuostu, kus siis need puhastati ja uuesti müüki pandi – aga noh mida mina ka tean, ma ju siis ei elanud.

Ühesõnaga, ma võin ilmselgelt selle sarja raamatud panna sinna kausta kus on raamatud mida ma loen alles siis kui mul tõesti midagi muud lugeda pole.

esmaspäev, 21. oktoober 2013

Possession


UK cover
Raamat: Possession (Fallen Angels #5) by J.R. Ward (2013)
Hinne: B
Kui Cait Douglass otsustab oma murtud südamest kord üle saada, unustada oma ebakindlus ning lõpuks ometi elama hakata, pole ta tegelikult päris valmis nendeks kaheks kuumaks meheks, kes tema teele satuvad. Ta on kimbatuses ning ei tea kumba valida – või milliseid kohutavaid tagajärgi võib tuua tema valik.

Jim Heron, langenud ingel ning vastumeelne päästja, on hetkel veel sõda juhtimas, kuid ta riskeerib kõigega, kui ta otsustab kuradiga lepingut teha – sõna otseses mõttes. Ja kuigi taas kord on ühe hinge saatus otsustamisel tema ja Devina vahelises sõjas, on Jimi kinnisidee põrgus oleva süütu hingega piisavaks segajaks, mis paneb Jimi unustama tema tegeliku püha kohuse …

US cover
Kas headus pääseb sisski võidule, kui tõeline armastus teeb päästja nõrgaks? Ning kas ühe naise tulevik võib olla võtmeks inimkonna hukule või päästmisele? Vaid aega ja südamed teavad tõde.
Paranormal, Romance, Drama

Tegemist on siis J.R. Wardi järjekordse suurepärase raamatuga, seekord Langenud Inglite sarjas.

Nagu ikka, on kaks sarja omavahel natuke seotud (kohad, tegelased) ja selle pärast arvasin ma alguses tõesti, et üks seekordse loo peategelastest on üks nendest vanalt mandrilt (Euroopast) tulnud vampiiridest, kuid ei, ikka tavaline inimene, lihtsalt …!

Ühesõnaga. Taas kord, ilus armastuslugu, kuumad stseenid, tähtsad valikud ja eluga mängimine. Taas kord oli tegu kaksikutega (hea ja halva kaksikuga. Miks taas kord, sest alles oli ju Styxx kaksikutest vendadest. Ja mulle jäi tunne, et seekord osales mängus vaid Devina, ning seda hästi peenelt, sest Jim oli enamus ajast hõivatud Sissiiga ning kui ta siis lõpuks tagasi mängu astus, asus ta valele positsioonile ning sellest sõltuvalt siis ka seekordse raundi tulemus.

Lisaks siis sellele hingede võitlusele jätab see raamat õhku ka väga palju küsimusi, millele ma loodan vastuse saada järgnevas(tes) raamatutes. Kuid küsimused nagu Kas Sissi on siis uus …? Miks vaid tema nägi … ja keegi teine neid ei näinud? Kui ta nägi ... enda ja Jimi ja ... pea kohal, kas … tähendavad siis hoopis … mitte …? Kas nende maja noorendab end selle pärast, et nüüd elab seal …? Äkki on ikka Jim uus …? Mis siis kui Sissi on hoopis uus …? Kas Devinal on siis nüüd … või … võitu? Miks … enese … ja kas see ikka oli enese …? Ja neid küsimusi on veel ja veel aga eks nagu ikka, tuleb taas aastake oodata enne kui vastuse saab, ning samas ka tähelepanelik olla, sest võib-olla on mõni vastus ka järgmises BDB raamatus.

Ja kuna pr. Wardile meeldib väga see lauljanna, siis tuleb ka see lugu, mis on ka raamatus ära mainitud, siia lõppu panna :)

The Wishing Thread

Raamat: The Wishing Thread by Lisa Van Allen (2013)
Hinne: B
Van Ripperite naised on juba sajandeid olnud Tarrytownis, New Yorgi osariigis, jututeemaks. Räägitakse et nad on inglid, kuid ka seda, et nad on petturid. Nende lagunevas kaupluses „Stitchery“, mis ei asu just kaugel legendaarse Peata Ratsaniku legendi sünnikohast, koovad juttude järgi Van Ripperi õed – Aubrey, Bitty ja Meggie – inimeste kõige salajasemad südamesoovid sallidesse ja kinnastesse, ning annavad soovijatele sedaviisi tervist, edu või isegi armastust. Kuid selleks et soovid täituksid, tuleb tuua ohvreid – ja ohverduse tähtsust ei tea keegi paremini kui Van Ripperid ise.

Kui Stichereys peaomanik Mariah sureb, jätab ta lõngapoe oma kolmele õetütrele. Aubrey, tagasihoidlik, kuid kohusetundlik õde, on kogu oma elu pühendanud kogukonna soovide kudumisele, kuigi tema teised õed on juba aastaid poekesest end eemale hoidnud. Bitty, praktiline ning järjekindel õde, on alati maagiasse kahtlevalt suhtunud ning tahab et tema lastel oleks tavaline, maagiavaba elu. Meggie, rahutu vaba hing, järgib vaid oma enese reegleid. Kuid nüüd, peale Maria surma, toob saatus nad taas kokku ning neil tuleb üheskoos oma elud ümber hinnata ning Stitchery saatus otsustada. Kuid nende omavahelised suhted – ning nende uskumus maagiasse – pannakse proovile. Kas lõimed on piisavalt tugevad?
Paranormal, Romance, Drama

See on üks väga armas raamat kolmest õest, kelle elud on täis maagiat ja kudumist ja armastust ja uskumist, ning usaldust ja peret. Tegevus toimub New Yorgi lähedal Tarrytownis, mis asub Sleepy Hallow kõrval, vägagi  müütiline koht :).

Kui te olete näinud filmi Igapäevane Nõiakunst ja siis loete seda raamatut, siis te nõustuks minuga, et see raamat oleks väga hea järg sellele filmile. Mitte et tegelased oleks üks ühele samad, kuid neil kahel lool on piisavalt kokkupuute punkte, et pidada neid sarnaseks, kuid samas pole siiski tegu palgiaatlusega.

Ja lisaks sellele, et on tegu toreda lookesega, siis nagu ikka, ka muid toredaid kokkusattumisi – lugu toimub oktoobri lõpus enne Halloeweeni (tõsi, järgmine nädal on Halloween) ja olen just alustanud oma vennatütardele jõulukingituste kudumist. Maagiat on alati õhus! :)

esmaspäev, 14. oktoober 2013

Styxx

Raamat: Styxx (Dark-Hunter #23) by Sherrilyn Kenyon (2013)
Hinne: B
Just siis kui arvasid, et viimne kohtupäev on möödas …

Sajandeid tagasi päästis Acheron inimkonna hävingust, kui ta vangistas iidse kurjuste, mis oli valmis üleüldiseks hävinguks. Kuid nüüd on see kurjust taas vabanenud ning haub kättemaksu.

Acheroni kaksikuna pole Styxx alati olnud oma venna poolel. Nad on sajandeid olnud pigem valmis üksteisele nuga selga lööma kui üksteise seljatagust kaitsma. Nüüd on Styxxil võimalus tõestada ustavust oma vennale, kuid seda vaid juhul kui ta oma valmis vahetama oma elu ning tuleviku Acheroni elu ja tuleviku vastu.

Atlantise viha ja õnnetuse jumalanna Bethany on sündinud selleks et heastada halba. Kuid see pole kunagi olnud ülesanne mida ta oleks nautinud. Kuni praeguseni. Ta on Acheronile tänuvõlgu ning ta on lubanud selle tasuda, üskkõik kuidas. Acheron veel ühineb teiste oma panteoni jumalatega põrgus, ning mitte keegi ei saab Bethanyd peatada.

Kuid asjad pole kunagi nii nagu nad esmapilgul tunduvad, ning Acheron pole enam kaugeltki mitte viimane oma sugupuus. Styxx ja Axheron peavad oma mineviku maha matma ning õppima üksteist usaldama või toovad nad ränkasid kannatusi ka teistele.

Kuid siiski on raske riskeerida oma eluga kellegi eest, kes kunagi püüdis sind tappa, isegi kui sa riskid oma kaksiku nimel, eriti kui lojaalsus on moonutatud ja mitte kedagi ei tohi usaldada, isegi ennast mitte. Kuidas leida teed tagasi pimedusest, mis tahab neelata kogu maailma? Või siis pimedusest, mis tahab neelata su oma hinge?
Paranormal, Romance, Drama
Lk: 836
P.S. Goodreads’i raamatu sisukokkuvõte annab vägagi vale pildi raamatu sisust!

Kui te olete lugenud eelnevat 22 Dark-Hunteri raamatut ja Dream-Hunteri ja Were-Hunteri raamatuid, siis te teate, kes on Acheron ja teate ka kes on Styxx. Kui te olete lugenud Acheroni raamatut, siis te kujutate ette milline oli elu (laste elu) antiikaja Kreekas ja Atlantises. Kuid te teate seda lugu vaid Acheroni silmade läbi. Aga igal lool on kolm külge – sinu silmade läbi, tema silmade läbi ja mis tegelikult juhtus. Seega nüüd siis on meil võimalus näha antiikaja Kreeka ja Atlantise elu Styxxi silmade läbi.
Kui ma lugesin Acheroni raamatut (728 lk) paar aastat tagasi, siis ma tõsiselt haletsesin Ashi, sest tema lapsepõlve oli nii julmalt kirjeldatud – kõik need jubedused, mis ta pidi läbi elama. Kuid tema elus oli üks inimene, kes temast hoolis – tema armastatud õde Ryssa. Noh ja siis ta suri ja temast sai jumal ja siis Dark Hunter ja siis leidis ta oma Dark Hunterite pere ja siis Tory … ühesõnaga esimesed 21 aastat olid võrdlemisi julmad, kuid ülejäänud 11 000 + aastat läksid juba õnnelikumalt.

Kuid Styxx – Ashi kaksik, kes küll sündis tema kaksikuna, kuid oli siiski tavaline inimene, kes oli seotud Ashi eluga selleks, et keegi Ashi ei tapaks enne kui ta täisealiseks saaks … oli Ashi poolt tutvustatud kui isekas ja kättemaksuhimuline jõnglane.

See raamat siis annab võimaluse heita pilk Styxxi elule tegelikult. Ma ei hakka teile lühijutustust tegema, see läheks liiga pikaks, eriti kui ma oma emotsioonid vabaks laseksin ning paneksin kirja kõik mõtted, mida see raamat tekitas. Seega on kõige parem kui ma teen lühikokkuvõtte emotsioonidest, mida ma raamatut lugedes kogesin. 
See oleks umbes midagi nii – ei … tõsiselt … ei ole võimalik! … miks? … ei!! … kas ta on hull või? … EI! … tõsiselt!! … mitte jälle! … Idioot!! … Ei!! … Avage ometi oma silmad! … Aidake teda keegi! … Ei tohi! … tõsiselt mõtled või? … MIKS? … Kuradi isekas plikatirts! …EI ole võimalik!! … ta pole seda ära teeninud!! … Kuradi päralt! Avage ometi oma silmad! … ja sa oled tema vend!! … ei ole võimalik!! … Ja sinul on alati õigus, jah!?!?! … tõsiselt? TÕSISELT? …

Kuigi raamatu kokkuvõte räägib mingist vanast kurjustest, mis tahab taas kord maailma hävitada, siis raamat on ikkagi enamuses Styxxist, tema lapsepõlvest, tema armastusest, tema vangistustest, tema perest ja siis ka tema minevikust – kaugest kaugest minevikust.

Kuid Ash, kes siiani oli tundunud mulle kui suurepärane tegelane, kartmatu juht ja suurepärane õpetaja, kellel on küll oma varjuküljed, kuid pärast Styxxi raamatut on ta minu jaoks hoopis enesekeskne, vabatahtlikult pime ja tõsiselt julm persevest. Noh jah, lõpuks ta siiski mõistab oma viga, kuid ikkagi, enam ei ole Ash minu jaoks kõrgel pjedestaalil, kuid nüüd on ta tagasi alla surelike hulka toodud.

Meil kõigil on kaks peret – see pere kelle sekka me sünnime ja see pere kelle me ise endale valime. Kuna me ei saa seda esimest peret valida, siis me kas lepime nendega, kes meile antud on või siis lõpetame nendega suhtlemise. Meie teine pere muudab meid paremaks ning meie elu huvitavamaks. Kuid ükskõik kui halvasti me ka oma esimesest perest mõelda võiksime, ei tohi siiski neile lõplikult selga pöörata, sest nagu ma juba ütlesin on igal lool alati kolm külge. Aga millegi pärast on ikka nii, et su oma pere on alati valmis meist palju hullemat uskuma kui võõrad.

Aga lõppkokkuvõttes oli Styxx üle mitme raamatu üks parimaid Kenyoni raamatuid!