Crave the Night

Raamat: Crave The Night (Midnight Breed #12) by Lara Adrian (ilmub 15.08.14)

Hinne: C

Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/17184930-crave-the-night

Nathan on sündinud ja kasvatatud selleks et ta oleks emotsioonitu tapamasin ning seega on ta üks kõige ohtlikumatest vampiiridest. Nathan on Ordus – eliit sõdurite grupeering, kelle ülesandeks on kaitsta nii surelikke kui ka teisi vampiire – üks nendest kes täidab iga ülesande veatu täpsusega ning täieliku armuandmiseta. Nüüd on tema ülesandeks leida üks võimukas ning salapärane vaenlane. Kuid Nathani kaljukindel distsipliin ning väljaõpe ei pea vastu, kui tema tähelepanu tõmbab endale noor naine, keda ta mingil juhul ihaldada ei tohiks – neiu kes on pärit rikkast ning tuntud perest, kes on lubatud teisele Breed mehele, ning kes võib olla ka söödaks, et leida tema peidus olevat sihtmärki.

Jordana elab Bostonis priviligeeritud elu ühe tuntuima Breed perekonna liikmena. Teda ümbritsevad ilusad asjad ning kiibitsevad austajad, ning Jordanal pole millestki puudust – kuni selle hetkeni, kui tema teed ristuvad salapärase, võimsa Ordu sõdalasega ning ühtäkki tabab teda vääramatu impulss suudelda seda sõdalast, ning kumbki neist ei suuda seda suudlust unustada. Ükskõik kuidas Jordana ka ei püüaks eitada et tal on Nathani vastu tunded, ei suuda ta siiski eitada oma vajadust pääseda Nathanile ligemale, et murda läbi Nathani raudsetest emotsioonilistest müüridest ning leida seal taga leiduvat tegeliku meest. Kuid Nathanile lähenemine paneb ka Jordana enda elu ohtu, sundides teda riskima kõigega mida ta teab enda kohta ning oma mineviku kohta. Ning kõige ohtlikumaks võibki osutuda selle ahvatleva mehe armastamine.

Paranormal, Romance

Järjekordne Midnight Breed lugu. See on siis ilmumisjärjekorras üleeelmise raamatu Edge of Dawn järg, sest eelmisel sügisel ilmunud A Touch ofMidnight oli rohkem nagu eellugu kogu sarjale.

Seekord on siis lugu juba nii-öelda järgmise põlvkonna Ordu sõdalastest – eelmise põlvkonna sõdalaste lastest. Miks nii-öelda, sest Nathan pole Ordu sõdalase ja tema kaaslase ühine laps, vaid Nathan on üks Dragose laboratooriumi ’katsetest’, kuid siiski on tal vanust vaid kolmkümmend aastat, mitte paarsada nagu need teised sõdalased.

Aga muidu on tegu täiesti klassikalise Adriani looga – kaks noort inimest kohtuvad, üks on Ordu liige ja teine on ’Breedmate’. Esialgu püüavad nad mõlemad üksteist vältida, sest Nathanil on tähtis tema töö ja Jordana on lubanud oma isale, et tema kaaslaseks saab nende pere kauane tuttav.

Kuid armastus (ega ka kirjanik) ei küsi mida te tahate vaid laseb kirel ja tunnetel otsustada, seega leiavadki me kangelased üksteist peagi voodist ja dušši alt ja laua pealt ja … tüüpilised seksi stseenid kõige imelikumates kohtades. Kuid ka see ei kinnita neile, et nad kaks on üksteise jaoks loodud, seega tuleb avaldada saladus, mis seab me kangelased olematu valiku ette, kas nad seovad veresideme või ….

Ühesõnaga, kogu lugu toimub kui meeletu keeristorm vaid natuke rohkem kui nädala jooksul – Jordana suudleb Nathanit selleks, et Nathan ei tormaks segama Jordana sõbrannat, pärast seda püüavad nad mõlemad teha nägu et midagi pole juhtunud. Vahepeal on peast ilma jäänud mingi suur tegelane ja vampiiride ja Ordu vaenlane (see osa oli siis veel sellest eelmisest raamatust), kes on kuidagi seotud Breedmate sünnilooga, ja kaotab pea ka teine salapärane tegelane kes oli arvatavasti selle teise kaaskonspiraator. Uurimise käik viib me kahte kangelast ühe uuesti kokku ja seega armuvad nad ka üha sügavamalt ning Jordana ütleb ära peretuttavale, kellega ta oleks pidanud paari nädala pärast enne oma 25 sünnipäeva veresideme looma, kuid nüüd ronib ta voodisse Nathaniga, ja peagi pärast seda süüdistab teda selles, et Nathan võrgutas teda vaid selleks, et Jaordana isale ligidale saada. Siis selgub nii mõnigi saladus Jordana minevikust, mis seletab nii mõndagi kuid samas mitte piisavalt ja saladuseks jääb siiski see, kes on see, kes käib ringi mööda maailma, magab inimnaistega et nood sünnitaks Breedmatesid, ning mis on ikkagi Jordana erilised võimed.

Me noorpaar peab kõigi nende uudiste valguses otsuse langetama, millest sõltub Jordana ja ka kõigi vampiiride elu. Ja see kõik toimub ülima kiirusega.

Kui ma kunagi hakkasin lugema Midnight Breed sarja, siis meenutas ta mulle vägagi Black Dagger Brothehood sarja, kuid nüüd kui mängu tulevad Atlanlased ja Selena (tuntud ka kui Artemis) hakkab ta äkki meenutama hoopis Dark Hunter sarja. :)

Ühesõnaga, oli see üks klassikaline Ardiani lugu, mis aegajalt ajab vihale, aegajalt naerma, kuid üldkokkuvõttes on tegu siiski ühe toreda lugemisega.