2026

Artemiz's 2026 book montage

A Court of Frost and Starlight
The Women
The Ending Writes Itself
For Whom the Belle Tolls
Ebamugav tõde
The Astral Library
Eligible
Oskar ja mina. Kõik meie asjad
Remarkably Bright Creatures
The Sirens
Me algame lõpust
The Paradise Problem
The Cinnamon Spice Inn
Tõeline kurjus
Nearly a Bride
Quicksilver
Prima Facie
A ​Court of Silver Flames
The Lighthouse Keeper's Wife
My Friends


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 22. aprill 2014

World Book Night 2014



Homme, William Shakespeare sünnipäeval, tähistatakse taas kord Maailma Raamatu Ööd (World Book Night). Eelmise aasta raamatuvalikut võite vaadata siit kuid selleaastased raamatud on siis järgmised:


Rivers of London by Ben Aaronovitch
Four Warned by Jeffrey Archer
After the Funeral by Agatha Christie
Short Stories by Rolad Dahl
Confessions of a GP by Dr Benjamin Daniels
Hello Mum by Bernardine Evaristo
Getting Rid of Matthew by Jane Fallon
Theodore Boone by John Grisham
The Humans by Matt Haig
The Perfect Murder by Peter James
Tales of the City by Armistead Maupin
Geezer Girls by Dreda Say Mitchell
CHERUB: The Recruit by Robert Muchamore
Whatever it Takes by Adele Parks
Black Hills by Nora Roberts
The Boy with the Topknot by Sathnam Sanghera
Gorky Park by Martin Cruz Smith
59 Seconds by Richard Wiseman


Siin on nii klassikat kui ka uuemat kirjandust. Seekord pole ma neist ühtegi ise kunagi lugenud, kuid raamatud on head, ega muidu neid siia nimekirja ei pandaks.

Head raamatuööd kõigile lugejatele!

esmaspäev, 21. aprill 2014

The Well of Tears

Raamat: The Well of Tears (Dream Stewards #1) by Roberta Trahan (2012)
Hinne: B
Legendaarsest Cameloti ja Valvurite ajast on möödunud rohkem kui viissada aastat ja see maagiline ordu kelle ülesandeks on kaitsta maagia ja võimu teadmisi on nõrgestunud tänu ajale, korratusele ning usaldamatusele.

Uus kuningas Hywel, keda on lubatud ettekuulutuses, on tulnud oma krooni nõutama. Kuid tema teekond trooni poole saab olema raske, kuna seda ääristavad need kes püüavad teda takistada – vaenlaseid on nii omade kui ka võõraste seas. Hyweli tulemist saadab suure kurja saabumine, mis päästab valla hävitavad jõud, mis ähvardavad teda ennast hävitada ning avada ka väravad põrgulikule armeele, mis lendaks üle kogu maa ning tõmbaks kõik ühte kohutavasse hirmu ja pimeduse aega.

Alwen soontes voolab iidse võlurite suguvõsa veri ning seega on ta vannutatud kaitsma Valvureid iga hinna eest ja nüüd on ta valmis täitma oma vannet.

Kui aga must maagia hakkab ähvardama talle kõige kallimate elusid, ning Valvurite ordu väge õõnestab reeturlik vandenõu, mõistab Alwen, et kuninga elu – ning ka muu reaalsuse ellujäämine – võib nõuda ta oma elu ohverdust.
Paranormal, Fantasy, Action, History

Roberta Trahani raamat The Well of Tears on iseenesest väga huvitav raamat. Selles on kõik mida on vaja üheks huvitavaks ajalooliseks fantaasia raamatuks – nõiad, võlurid, haldjad, must ja valge maagia, rüütlid, metslased, armastus – kuid midagi jäi nagu puudu.

Lugedes seda lugu, jäi mul mulje nagu oleks ühe suurema ja mahukama sarja eellooga, kus tutvustatakse kõiki tähtsamaid tegelasi, nende tausta, nende omavahelist seotust, sündmusi mis on neid toonud sellesse hetke ning sündmusi mis on tekitanud selle käesoleva hetke pinge. See kõik oleks nagu sissejuhatus millelegi suuremale, võimsamale.

Ärge saage must valesti aru, lugu polnud sugugi igav, kuid jäi selline mulje nagu ta oleks olnud poolik, nagu poleks jõutud teda veel korralikult käima joosta. Üks näide sellest, kas raamat on tugev või mitte on tavaliselt see, kui kergesti ma raamatu käest panen ja muid asju tegema asun ja selle raamatu kõrvalt võtsin ma väga kergelt teisi raamatuid lugeda ning filme vaadata. Aga kui ma lugesin, siis oli huvitav ja kerge lugemine ja lugemine läks ka kiiresti, kuid lihtsalt see miski jäi puudu, et ta oleks olnud piisavalt huvitav, et lugeda algusest lõpuni ühe hingetõmbega.
 
Järgmine lugu sellest sarjast, The Keys to the Realms, on ka juba lugeris ootamas oma järge, sest tahaks ju teada, mis edasi saab.

Polnud ju üldsegi mitte halb raamat, hästi kirjutatud, huvitavad tegelased, kütkestavad sidemed nende vahel ja põnevad sündmused – lihtsalt see kõik jättis sissejuhatava mulje.

esmaspäev, 14. aprill 2014

The King


UK cover
Raamat: The King (Black Dagger Brotherhood #12) by J.R. Ward (2014)
Hinne: C
Elagu Kuningas …
Pärast seda kui Wart, Warthi poeg on sajandeid keeldunud troonist, on ta oma kaaslase abiga taas nõustunud oma õlule võtma oma isast jäänud mantli. Kuid kroon istub ta peas raskelt. Mida tulisemaks läheb sõda vampiiride ja Vähelaste kogukonna vahel, ning kui sinna lisandub ka veel oht Värdjate Kamba poolt, on Warth sunnitud tegema otsuseid, mid seavad ohtu kõik mida – ja keda – ta armastab.
US cover

Beth Randall arvas, et ta oli valmis selleks mis teda ootab, kui ta abiellus viimase puhtaverelise vampiiriga maailmas: kuigi see polnud just kõige lihtsam asi. Kuid kui Beth otsustab, et ta tahab last, siis pole ta valmis Warthi vastusega – või selle lõhega, mille tema soov nende vahele tekitab.

Jääb üle vaid küsida, kas võitu saab tõeline armastus … või võidab siiski piinav saatus?
Paranormal, Romance

Et siis kaheteistkümnes raamat BDB sarjast. Kuningas. Peategelasteks on nagu esimeseski raamatus Warth ja Beth. Kuid mitte ainult. Nagu ka Lover at Last raamatus, on ka siin siis Layla, Xcori, Assaili ja Marisoli ja Trezi ja Selena lood. Lisaks vaadati tagasi ka kaugesse minevikku Warth esimese ja Ahna ellu enne praeguse Warthi sündi.

Aga mis siis öelda selle raamatu kohta? See oli üks üllatavalt igav ja halb raamat.

Kui varem olid Vennaskonna raamatud täis võitlusi ja põnevust ja ärevust ja äärmiselt kuuma seksi ja romantilisi hetki (nii mõnigi kord suudeti ka minusugune kivisüda nutma saada) siis mida raamat edasi seda igavamaks asi kipub minema. Vähemlasi polnud selles raamatus peaaegu üldse, Värdjate Kamp püüdis korraldada troonipööret, kuid seda veretult ja vaikselt ning nende katse nurjus.

Ning kui rääkida seksi stseenidest, siis need olid suisa haledad. Nendes stseenides puudus kirg, iha, romantika, seksiti selle pärast, et ammu polnud saanud, et nii on kombeks, et vaja oli, et unustada halbu asju, et märgistada oma kaaslast, et vabaneda neitsinahast … kuid mitte kordagi selle pärast, et see annaks raamatule särinat juurde, ja kordagi ei toimunud midagi pikemalt kui paar nirust lehekülge … väga, väga nõrk.

Lisaks sellele, et Beth soiub oma lapse saamise soovi ja tülitseb Warthiga selle pärast (ma korraks isegi mõtlesin et Ward tõmbab mütsist välja Videviku lapse loo, kuid õnneks mitte, kuid samas ei veninud seekordset rasedust ka elevandi pikkusesse, jäädi ikka inimliku üheksa kuu juurde), püüavad ka need kolm teist paari oma suhteid korda saada – Layla on endiselt rase ja endiselt truu oma kuningale ning Xcor tundub suunduvat sinna suunda, mis võib selle loo väga igavaks teha ning sel juhul võiks Värdjate Kamp tagasi Vanale Mandrile minna. Assail on üha enam seotud Marisloliga, on üha rohkem sõltuvuses narkootikumidest ja võimust ning Sola põgeneb ta juurest koos vanaemaga Floridasse. Trez ja Selena lugu meenutas mulle ühte Jessica Birdi raamatut – His Comfort and Joy – nagu oleks Ward ära kasutanud ühe oma vanadest käsikirjadest :).

Aga üldkokkuvõttes oli vahepeal selline tunne, nagu see võiks olla sarja viimane raamat – meenutati eelmisi lugusid, kohtusime taas kõigi eelmiste raamatute kangelastega … nagu tavaliselt viimastes raamatutes ikka. Kuid samas jäi õhku nii mõnigi küsimus ja nii mõnigi sündmus jäi poolikuks, nagu ta oleks ära unustanud, et selle loo oleks võinud ka lõpuni välja kirjutada. Ma tõesti loodan, et järgmine raamat saab taas ree peale ja lugu muutub taas huvitavaks ja põnevaks ning raamat saab taas olema täis seksi ja võitlust ja ootusärevust.
 
Ja palun, aitab nendest õnnelike lõppude jurast!

Järgmine raamat peaks olema vendadest Varjudest - jah, jah ma tean, Varjud on meie mõistes mustanahalised, aga ma ei leidund ühtegi pilti kahest kuumast mustanahalisest mehest koos kassiga, seega - need on minu iAm ja Trez :)

teisipäev, 8. aprill 2014

The Scandalous Adventure of the Sister of the Bride

Raamat: The Scandalous Adventure of the Sister of the Bride (Millworth Manor #3) by Victoria Alexander (2014)
Hinne: A
Pruut ja peigmees kutsuvad kogu südamest oma pulma  …
Pruudi õe, Delilah, väga kombeka lese Leedi Hargate ja Samule Russelli, peigmehe sõbra, vägagi vallalise, tibake ebasünndsa poissmehe.

Leedi Hargate ja hr. Russell, on eelnevalt kohtunud ühel unustamatul ööl New Yorgis, kui ettevaatus – ja riided – heideti kus kurat, kuid nüüd eelistavad nad teeselda, et nad pole varem kohtunud.

Leedil on plaanis hoiduda armastusest, ning kõigist sellega seotud komplikatsioonidest, iga hinnaga. Härrasmees plaanib aga tema meelt muuta.

Külalised on kutsutud nautima Millworthi mõisa paljusid võlusid – suurepärast maastiku, külluslikult möbleeritud ruume ning vaikseid nurgakesi – ning võimalust avastada, et see üks öö võis olla alles algus …
History, Romance

See väga pika nimega raamat on siis järg raamatutele ja novellile What Happens At Christmas, Lord Stillwell’s Excellent Engagements ja The Importance of Being Wicked (deem kõik need raamatud on tõsiselt pikkade nimedega :)).

Igatahes on tegemist ühe vägagi suurepärase looga. Peategelasteks on siis kaks noort inimest – Delilah ja Samuel – kes mõlemad on kogenud õnnetut armastust. Sellele vaatamata pole Samuel siiski kaotanud usku armastusse ja saatusesse, kuid Delilah ei usu, et abielus oleks vajalik armastus, kuna tema kogemus ühepoolsest armastusest oli väga ebameeldiv, kuid abielu, mis oli loodud varalistele ja seisuselistele alustaladele on kindel. Kuid ühel ööl New Yorgis lasi Delilah oma korsetipaelad vabaks ja veetis unustamatu öö Samueliga, keda ta oli pidanud lihtsalt üheks oma tulevase õemehe äripartneri ametnikuks ja ei arvanud teda enam kunagi nägevat.
 
Kuid nüüd õe pulma lähenedes tuleb Samuel Inglismaale oma sõbra pulma kaasas uusim leiutis Saksamaalt – motorvagon hr. Benzilt.

Delilah üllatus on suur, kui tuleb välja et Samuel polegi lihtne ametnik, vaid vägagi rikas ärimees, kuid siiski ta on Ameeriklane ja seega pole tal tiitlit. Kuid Samuel ei tulnud vaid pulma, ta tuligi Inglismaale mõttega kohtuda taas Delilahiga, sest tema teadis, et Delilah on vaid saatjadaam, mitte pruudi õde.

No ja nii siis ongi, et esialgu teesklevad need kaks, Delilah õhutusel, et nad pole varem kohtunud, vaidlevad pidevalt üksteisega tuliselt igasugustel huvitavatel teemadel (progress, armastus, abielu …), veedavad veel koos ühe tulise öö, saavad Londonis teada Delilah surnud abikaasat puudutava tõe, mis päästab Delilahi ajutisest finantsilisest raskusest, kuid samas kindlustab veelgi tema uskumust sellesse, et armastust pole abielusse vaja.

Need kaks tegelast on lausa suurepäraselt kirjutatud, nende dialoogid on kaasahaaravad ja vahel suisa nakatavalt naljakad ja tihti ülimalt tulised. Kogu lugu on äärmiselt hästi kirjutatud. Üle pika aja on see esimene ajalooline armastusromaan, kus peategelased ei varja mingit mõttetut „saladust“ mille paljastamise tagajärjel peaks muutuma kogu nende senine elu. Lugu on ju iseenesest lihtne, täis nalja, üllatusi, armastust, sest kõrvaltvaataja jaoks – lugeja jaoks – on Deliah ja Samuel ideaalne paar, nad armastavad üksteist, nad lihtsalt ei julge endile seda tunnistada, nad mõistavad üksteist paremini kui mõni teine paar, kes on aastaid koos elanud, nad vaidlevad nagu iga teine eluterve paar ja nendevaheline keemia on äärmiselt plahvatusohtlik.

See oli üks tõeliselt suurepärane lugemine. Nüüd tuleb veel vaid leida aega, et eelnevad raamatud läbi lugeda ennem kui neljas raamat ilmub.

esmaspäev, 7. aprill 2014

Silver Skin

Raamat: Silver Skin (Cold Iron #2) by D.L. McDermott (2014)
Hinne: B
Helene Whitney on hakanud aega kaotama. Mitte et tal jääks aega väheks, vaid kadunud on tunnid ta päevast, mille kohta tal pole ühtegi mälestust, mida ta sellel ajal teinud on. Aasta tagasi oleks ta selle kõik kirjutanud ületöötamisest tekkinud väsimuse arvele, kuid see oli enne seda kui ta sai teada Headest Naabritest, Haldjarahvast, Ilusatest Inimestest ning Haldjatest.

Iidsed, surematud, kavalad ja julmad, tegelased müütidest ning legendidest valitsevad Iirlaste kogukondi Lõuna Bostonis ja Charlestownis ning keegi neist on kasutanud maagiat, et röövida ja kasutada Helenet tundide kaupa iga päev, saades sedasi ligipääsu Heleni töökohaks olevas muuseumis olevatele kollektsioonidele ning otsimaks iidseid Haldjate maagia objekte.

Helene ainus võimalus pääseda selle tundmatu ründaja haardest on pöörduda Haldja võluri Miach MacCechti poole, mehe poole, keda Helene ei usalda – ning mehe poole kelle võludele ta vastu seista ei suuda.
Paranormal, Romance

Järg siis raamatule Cold Iron.

Seekord on peategelaseks Bethi parim sõbranna Helene. Juba esimeses raamatus jäi ta silma Miachile ja kuigi Miach saatis Helenele lilli ja kingitusi ja püüdis muud moodi Helenet oma voodisse meelitada, jäi Helene siiski enesekindlaks, kuna ta on haldjatest näinud siiski rohkem halba poolt kui head, siis ei soovi ta ühegagi neist end siduda.

Sellepärast siis ongi, et Helene on igapäevaselt olnud mäluaukudes juba kuu, enne kui ta viimases hädas siiski Miachi poole pöördub.

Keegi on tõesti Helene nahale kirjutanud sõnasidumise ja mälukaotuse märgi ning samas sidunud ta ka käsutäitmise loitsuga. Kui sõnasidumise märgist saab Miach kergesti lahti, siis mälu märk ja käsutäitmise loits on palju keerukamad, ning kui see pahalane veel ka Helene elu kallale läheb ja Miach tema päästmise käigus rauaga mürgitab, muutub kõik veelgi keerukamaks.

Nagu ka esimese raamatus on seegi kord lugu väga huvitav ja tegelased hästi kirjutatud. Lisaks peategelastele tutvustatakse veel uusi tegelasi, kes mängivad ilmselt tähtsat osa kolmandas raamatus. Selle raamatu lõpuks said õiged inimesed kokku ja valed olendid tulid tagasi meie maailma, kuid eks kolmas raamat näitab kuidas see kõik lõppeb.

Hea raamat.

Illusion

Raamat: Illusion (Chronicles of Nick #5) by Sherrilyn Kenyon (2014)
Hinne: B
Ole ettevaatlik, mida soovid …
Su soov võib täide minna.

Nick Gautier on oma saatusest väsinud. Ta ei taha olla deemoni poeg, kelle saatuseks on maailmale lõpp peale teha. Samuti ei taha ta ka näha enam ühtegi teist deemonit või muud paranormaalset elukat, kes tahab teda tappa või vangistada. Ta tahab olla lihtsalt tavaline poiss kellel on tavalised probleemid, nagu kõigil teistelgi.

Kuid normaalsus pole üldsegi nii normaalne nagu arvata võiks. Kui ta tõmmatakse alternatiivsesse reaalsusesse, kus ta ema on abielus ta mentoriga ning tema Atlantise jumalast parim sõber on tavaline nohik, hakkab ta aru saama, et mitte ükski elu pole ilma raskusteta, ning igal inimesel on oma kindel kohta universumis … isegi siis kui ta on vihatud deemoni poeg.

Kuid mis kõige tähtsam, ta hakkab mõistma, et ta võimed polegi vaid needus nagu ta siiani on arvanud ja et iga maailm vajab oma kangelast, eriti sellist, kelle tõusu ta vaenlased ettegi kujutada ei oska, et ta hakkab kaitsma neid keda ta peaks hävitama.

Vanad vaenlased ja uued sõbrad saavad kokku suures võitluses, mis kas aitab Nicki tagasi ta oma maailma või hävitab ta igaveseks.
Adventure, Paranormal, YA
 
Tegemist on siis järjega raamatutele Infinity, Invisible, Infamous ja Inferno.

Selles raamatus ärkab Nick üles teises reaalsuse ja teises kehas ning tema ümber on inimesed, kes võivad küll välja näha või kõlada kui tema sõbrad ja vaenlased ta oma reaalsusest, kuid nagu ta isegi on selles reaalsuses teine on muutunud ka teised tema ümber. Õnneks pole nad mitte kõik halvemaks muutunud, mõni on ikka ka paremaks muutunud. Kuid tagasi oma reaalsusesse Nick siiski ilma võitluseta ei saa ja selle võitluse käigus õpib ta nii mõndagi enda, oma mineviku, oma tuleviku ja teda ümbritsevate inimeste kohta ning saab endale ka paar uut (kõigi eelduste kohaselt vägagi ohtlikku) sõpra.

Nicki Kroonikaid lugedes ma ikka mõtlen aegajalt, et kindlasti on neid inimesi, kes loevad ainult Nicki kroonikaid ja ei tea mitte midagi DH või WH kohta, seega kõik need vihjed mõningate tegelaste kohta keda varem pole Nicki Kroonikates mainitud jooksevad neil mööda külgi maha. Nagu näiteks siin raamatus, kui hakati vihjama, kes on Kody isa … kui see raamat oleks ilmunud enne viimast DH raamatut, siis poleks ka peasarja lugejad kergesti aru saanud, kellest on jutt, sest see oleks ilmselgelt olnud ilmvõimatu et Kody võiks olla selle tegelase tütar, kuid kuna Illusion ilmus peale … siis sain need kaks väga kergesti ka kiiresti kokku viia. Ning samas kui peasarja lugejad ei loe Nicki Kroonikaid, siis jäävad nad ilma nendest huvitavatest vihjetest, kelle lood võivad tulla veel peasarja raamatutesse. Mind näiteks hakkas vägagi huvitama, kes saab olema … abikaasa. :)

Ja siis oli siin raamatus veel üks koht, mis jäi mind kummitama - And it had been written on the Mashuani tablet that a Malachai would be born who could turn against his dark nature and become an instrument for good. One who could restore balance and make sure that the world didn’t end. That he held it in tandem with his brother. And so long as they stood united, nothing could destroy the world or universe. – kes on Nicki vend? Kas see võiks olla …?

Vot siis nii palju küsimusi jäi õhku ja lugu oli väga huvitav ja kaasahaarav, klassikaline Kenyon. Lausa lust lugeda!

neljapäev, 3. aprill 2014

Blindsided

Raamat: Blindsided (Sisterhood #22) by Fern Michaels (2013)
Hinne: C
Myra Rutledge pole veel valmis Sõsarkonda maha matma. Kui Maggie Spitzer, endine ajakirja Post peatoimetaja ja Sõsarkonna auliige, talle külla tuleb koos uue missiooni mõttega, kogunevad Rahvasalklased peagi taas kord peastaapi. Jagades oma senise elu uudiseid planeerivad nad ka kavalat plaani, kuidas maha võtta kahte korrumpeerunud kohtuniku, kes raha tegemise eesmärgil saadavad noori korrarikkujaid julmadesse kasvatuslaagritesse, tihtipeale väljamõeldud süüdistusega. Need kaks on tugevad ning julmad, kuid ka Sõsarkonnal on oma vägagi mõjuvõimsad liitlased – nende seas ka endine President Martine Connor. Kui nende plaan kord juba liikuma hakkab, ei päästa süüdlasi enam miski …
Adventure, Criminal, Romance
 
Kuna Fern Michaelsi eelmine raamat mida ma lugesin – Balancing Act – oli hea, siis kui NetGalleys pakuti tema uut raamatut, võtsin ma selle huviga lugeda.

Kuid … jah. Minu lühikokkuvõte sellest raamatust on selline – kui te tahate teada, mis on saanud Charlie Inglitest (nii TV kui ka filmi versiooni inglitest) pärast seda kui nad on juba vanemad ja nende kehad ei jõua enam sammu pidada nende alati aktiivsete ajudega, kui nende kõrgelennulised tööd – president, peaprokurör, ajalehe peatoimetaja, jne – on läbi saanud ja nende lapsed on suureks kasvanud, siis lugege seda raamatut. Ma ei tea, kas selle sarja eelnevad 21 raamatut on samasugused, kuid see oleks küll olnud nagu Charlie abikaasa ja teiste vananevate Inglite taaskohtumine ja väheke tagasihoidlikum kättemaksuoperatsioon kui me oleme harjunud telekas või kinos nägema.



Raamat algab paari tõsise pisarakiskumise kohaga – Maggie räägib oma abikaasa surmast, kuidas nad enne mehe sõtta suundumist olid tülitsenud ja … ja siis räägib Myra oma surnud tütre vaimuga … selline hingekriipiv algus.

Ja siis läheb ’sõjaks’. Maggie räägib nendest kahest kohtunikust, kaksikutest naistest, kelle tõeline vanus on teadmata (meie tänapäevasel elektroonika ajastul, suudab keegi midagi sellist varjata, kui nende pangakontod ja muud palju salajasemad asjad leitakse kergesti) kes hoiavad väikelinna oma hirmu all ja saadavad kõik, kes kasvõi ainult julgevad tänavale rämpsu maha visata julmadesse kasvatus laagritesse. Need laagrid on ehitatud naistele kuuluvale maale ja osariik maksab neile laagrite eest renti ning iga laagris oleva vangi eest ülalpidamisraha … ühesõnaga on naised endale korraliku mammona kogunud ja ei kavatsegi sellega lõpetada. Lisaks sellele on nad aastaid umbes 20 tagasi oma venna surnuks kuulutanud ning ka talle pärandatud raha ja maja endale võtnud, kuid tegelikkuses pole nende vend surnud, vaid kuskil teadmata kohas missioonidel olnud, ilma et ta oleks oma õdedega või kellegi teisega linnast ühendust võtnud, kuid nüüd on ta tagasi.

Üks Sõsarkonna liikmetest on Pearl, endine peaprokurör, kes on kunagi oma tütre aitamiseks loonud, või siis toetama hakanud (see jäi segaseks) mingi Allmaaraudtee nimelise organisatsiooni, mis aitab probleemsetest kodudest naistel ja lastel põgeneda ja peituda, et nende vägivaldsed mehed neid enam ei leiaks. Kuid see pole ju seaduslik organisatsioon, seega on FBI talle saba taha pannud, et selles organisatsioonist teada saada või siis teda valesüüdistustega (rahapesuga) vahele võtta. Appi saadetakse Pearlile Jack Sparrow – ok, Jack Sparrow ja Pearl … ma ei saa siiani aru, kuidas mitte keegi ei teinud ühtegi Kariibimere piraatide nalja! :). Noh ühesõnaga, pärast paari päeva saba jälitamist ja pärast paari põlvekepsli purustamist, saab Jack Sparrow oma endisest süüdistusest puhtaks ja ka Pearl jäetakse rahule, ja Allilmaraudtee on paari kotitäie 'puhast' raha võrra rikkam.

Kuid mingem tagasi kaksikute loo juurde. Esimest korda toob kaksikute kurikavalad plaanid avalikkuse ette üks noor reporterihakatis, kelle esialgne artikkel läks trükk lahjendatult, kuid ka sellele vaatamata sattus ta elu sellega ohtu. Ta põgeneb ja satub kokku siis selle endise peatoimetaja Maggi ja tema kaasreporteritega.

Algabki kurikaval planeerimine kuidas kaksikuid vahele võtta, nende raha laagrisse saadetud laste perede vahel ära jagada ja kaksikuid endid kuskile mujale saata.

Kogu selle planeerimise ja tegutsemise ajal kohtuvad nad ka kaksikute vennaga, kes hetkega armub endisesse presidenti ja president ka temasse ja …

Lõpuks ’piinatakse’ kaksikuid et nad paljastaksid oma peidetud arvete numbrid … ja see kõik on loomulikult väljaspool seaduse piirimaid, seega käib kõik salaja ja julmemalt kui see kõik muidu seaduslikult käiks.

Selline imelik segane ja arusaamatu lugu oli. Nii mõnigi kord joosti peaga tugevalt vastu loogika seina ja vahel ka läbi loogika seina.

Iseenesest polnud ju paha lugu, lihtsalt hea ta ka polnud, selline kunagise A-Rühma stsenaariumi sarnane jant.

kolmapäev, 2. aprill 2014

Every Part of You

Raamat: Every Part of You by Megan Hart (2014)
Hinne: B
Tempts Me
Simonele meeldib vaadata. Elliottile eelistab varjatust. Kaks täielikku vastandit kohtuvad ning nende kahe vahel areneb suhe, mida nad kumbki eirata ei saa.

Simone Cooper on vaadanud Elliott Andersoni läbi oma kontori akna juba kuid. Elliottile meeldib tuua naisi oma kontorisse hilisõhtuseks hullamiseks ning Simone naudib selle kõige pealt vaatamist kuni ühe õhtuni, kui Elliott tundub oma kohtingu kaaslasega liiga kaugele minevat. Sellele teisele naisele ei pruugi meeldida laksu andmine, kuid Simonele see meeldib, ning kui ta kohtub Elliottiga natuke hiljem liftis, teeb ta endast kõik oleneva, et Elliott oleks tast piisavalt huvitatud, et tea ta endaga kaasa peole viiks, kuna ta esialgne kaaslane ju lahkus.

Elliott ja Simone on kokku viinud asjaolud, mida Elliott ettegi kujutada ei osanud, ning ta pole kindel kuidas Simonesse suhtuda. Simone ei sarnane millegagi tema tavaliste huviobjektidega, kuid miski Simones tõmbab Elliotti Simone poole ning ta ei suuda enam mõelda muust, kui seda et ta tahab Simonet … kuni nende hüvastijätu suudlus muutub millekski palju enamaks. Julmemaks. Simone reaktsioon Elliotti toorutsevatele kätele on hoopis teistsugune kui tavaline naiste reaktsioon, ning Elliott pole valmis selleks, et vaadata kuhu see kõik välja võib viia, kuna ta ise on oma instinkte alati valeks pidanud.

Resist Me
Tants on alanud. Simone on valmis järgnema oma ihadele, kuid vastumeelne Elliott pole valmis juhtima.

Pärast seda kui Simone on ahvatlenud Elliotti end tantsima viima, võrgutab Simone Elliotti. Ta teab täpselt mida ta tahab ning ta ei karda seda ka küsida ning ka Elliott tundub olevat sama valmis nagu Simonegi, et näha kuhu kirg neid viiks. Nende seks on energiline, kuid Elliotti hirmutab tema reaktsioon Simonele ning kui Simone avaldab Elliottile ka oma kiiksu valu suhtes, ei suuda Elliott seda enam vastu võtta ning ütleb Simonene, et nende vahel on kõik läbi.

Ning siis kutsutakse neid mõlemaid samale peole.

Taunts Me
Elliott tegi suure vea kui ta Simone endast eemale tõukas, kuid äkki polegi veel liiga hilja teda tagasi saada?

Elliotti jaoks on see suur samm, kui ta Simonele tõdeb, et naine talle tõesti meeldib, kuid enne kui nad saavad oma suhtega edasi minna, on mõningad asjad, mille nad peavad selgeks rääkima. Simonele teevad nalja Elliotti „juhised“ ning ta on valmis püüda mõista Elliotti vaadet elule, seda täpselt sama kaua kuni Elliott annab Simonele ka seda mida Simone tahab. Kõik tundub minevat sujuvalt, kuni arusaamatuseni seoses suhtega Simone ja ta endise vahel, mis sunnib Elliotti ja Simonet oma tunnetele sõtselt silma vaatama.

Denies Me
Kirest on võrsunud armastus, kuid kui Elliotti võõrandunud isa taas välja ilmub, toob ta endaga kaasa probleeme.

Elliotti ja Simone kohtingud lähevad esialgu kenasti, nad mõlemad lähenevad oma suhtele rahulikult … kuid nende vahelist kirge ei saa kaua pudelis hoida. Ning kui siis Elliotti kasuema räägib talle, et ta on võtnud ühendust tema isaga, meenub Elliottile tema minevik ning ka see, et inimestele haiget tegemine on vale. Kuigi Simone püüab talle selgeks teha, et selle vahel mida nad teevad magamistoas ja mida inimesed teevad vihaga, on vahe, lükkab Elliott ta siiski taas endast jõhkralt ja emotsionaalselt eemale ning Simone põgeneb taas abi otsima oma endise armastuse käte vahelt.

Take Me
Üheskoos põlesid nad kirest. Eraldi on nad õnnetud. Kas Simone ja Elliott leiavad taas tee üksteise juurde?
Simone tunneb end pärast seda kui Elliott ta maha jättis kui kadunud, ning ta hakkab otsima oma hingerahu emotsioonitutest kontaktidest võõrastega, mis rahuldavad küll ta keha vajadusi, kuid jätavad ta südame ikkagi tühjaks. Kui Elliott saab teada, et Simone on olnud kellegi teisega, ajab armukadedus teda taas naise poole, kuid ainult kirest talle enam ei piisa. Ta peab ennast Simonele avama, kuid Simone pole kindel, et ta suudab ka Elliotti siiramat vabandust uskuda. Viimane kohtumine oma isaga veenab aga Elliotti, et ta peab Simonega suhted üks kõik mis hinnaga ära parandama.
Romance, Erotica, BDSM

Minu eelmine kogemus Megan Hartiga oli raamat Broken, mille lõppedes kogesin ma oma esimest raamatu pohmakat. Seega kui NetGalleys pakuti tema uue raamatu osasid, ei saanud ma ju teisiti, kui küsida neid lugeda.

Esiteks, kas te mäletate sellist filmi nagu Preester, Rabi ja Blondiin? Mäletate kuidas Jenna Elfman vaatab oma kontori aknast kuidas vastasmaja kontoris üks tüüp pidevalt oma assistenti paneb? Vot see lugu algab samamoodi, kuidas Simone vaatab taas kord, kuidas Elliott toob oma kontorisse uue blondiini, kellega seksida, kuid seekord alustab Elliott sellega, et annab naise tagumikule laksu, mida ei võeta vastu päris nii nagu Elliott oli arvanud, kuid salaja pealt vaatav Simone huvi selle kontori perverdi vastu suureneb veelgi.

Seega siis seekordne lugu on Simonist, kellele meeldib valu – kui seda jagatakse armastusega, õrnusega ja hoolivusega, ja Elliottist, kes on kontrolli ja korra friik, kes on kasvanud üksikema ja vägivaldse isa naise juures, ning viimane asi mida ta teha tahaks on kedagi lüüa, kuid samas on ta magamistoas SM kalduvustega ja seega ta vihkan ennast selle pärast.

Need kaks on kui teineteise jaoks loodud, kui nad vaid suudaksid ühise keele leida, kui Elliott suudaks oma minevikust üle saada ja Simone suudaks uskuda, et mitte kõik mehed ja suhted ei tähenda seda, et ta lõpuks maha jäetakse.

Ühtepidi oli tegu väga hea looga, kuid kuna ta ilmus viie osana kolme kuu jooksul, siis see ootamise aeg erinevate osade vahel, rikkus natuke lugemise kogemust. Ma oleks pidanud ootama, kuni kõik osad on ilmunud, et siis nad kõik järjest läbi lugeda. Sest esimesed kolm mis ma lugesin ühtejutti jätsid väga hea kogemuse, kuid neljanda ja viienda osa ootamine kustutas mälust enamuse eelnevalt loetud emotsioonidest ja seega ei olnud lõpp enam nii hea.

Kuid kui lugeda ühtejärge kõik osad, siis on tegu ühe vägagi hea Vibrator Book Club raamatuga.