Biblio/Poetry Therapy

Raamat: Biblio/Poetry Therapy by Mary Hynes Berry, Arleen Hynes (1986, 2011)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/8823194-biblio-poetry-therapy

Biblio/luule teraapia käsiraamat ilmus esmakordselt aastal 1986. Nüüdseks on seda juba kolm korda uuendatud, kuid endiselt klassikaline neile, kes õpivad biblioteraapiat – kirjanduse kasutamist igatsuguste mentaalsete probleemide raviks. Seda neljaastmelist biblioteraapiat kasutavad laialdastel kogu maailmas terapeudid, õpetajad, poeedid ning spirituaalsed juhid.

Handbook,

Otsides materjale oma tulevase bakalaureusetöö kirjutamiseks sattusin ma Bookdepositoris sellele raamatule. Kuigi siin räägitakse rohkem biblioteraapia grupiteraapia vormist, on sellest siiski ka mulle minu töös palju abi.

Ema ja tütar Hynesid on kokku pannud lugemisteraapia käsiraamatu, et algajad terapeudid oskaks valida sobiliku kirjandust, oskaks koostada grupiteraapia gruppi, teaks grupis osaleja õigusi ja ka enda kohustusi. Kuigi arusaadavalt keskendutakse antud raamatus lugemismaterjale soovitades ingliskeelsetele materjalidele, siis põhimõtted luuletuste või lühijuttude valikul on universaalsed. Grupiteraapias on parem kasutada lühikest kirjanduslikku vormi, sest siis saab selle teraapia alguse kas koos ette lugeda või siis koos kuulata (kui tegu on näiteks laulusõnadega) ja siis jääb ka veel arutlemiseks aega. Samas võib luuletuse arutlemisest saada ka järgmisekskorraks kirjutamine, kui terapeut palub osalistel järgmiseks korraks kirjutada oma mõtetest väike kirjatükk … .

Et siis biblioteraapia pole ainult raamatute või luuletuste lugemine, see võib olla ka muusika kuulamine ja laulusõnade üle arutlemine või siis piltide vaatamine ja mõtete kirjapanek, samamoodi ka päeviku pidamine. Isegi eneseabi raamatud on osa biblioteraapiast, kuid põhiline mõte on biblioteraapial ikkagi selles, et lugeja/kirjutaja elaks/räägiks oma probleemid lahti läbi loetud/kuulatud/vaadatud kirjatüki. Sest üksi lugemisest pole kasu, lisaks sellele tuleks ka loetu teemal arutleda. Lugedes võid küll aru saada, oma probleemi läbi elada koos peategelasega ja tema probleemidega, kuid tõeline selgus saabub ikkagi alles siis, kui oled oma mõtted kas kõvasti välja öelnud, või siis kirja pannud. Tähtis pole mitte ainult saada kinnitust oma mõtetele vaid tähtis on ka võimalus saada tagasisidet, näha loetud veel ka kellegi teise vaatevinklist.

Biblioteraapia on huvitav teema ja selle teemaga saan ma veel süvitsi töötada kuni järgmise aasta kevadeni, kuigi minu suund ei ole mitte grupiteraapia vaid raamatukogude rollil biblioteraapia raamatute valikul ja soovitamisel.

Biblioteraapia on nagu sild meie tunnete ja mõistmise vahel.
Tereapeut on nagu juht, kes aitab teraapias osalejatel hoida dialoogi üleval ja juttu õigel teel ning juhatab lugejaid vaid neile vajaliku avastusteni. 
Biboteraapia aitab igaüht erinevalt ja igaüks leiab sealt erinevad vastused ja mida sügavamale oma tunnetesse me oleme nõus minema, seda kindlamini me teraapiast abi saame.