Ürituskorraldaja Lauren Sutton kaotas oma kihlatu aasta tagasi, ning ta ei suuda kuidagi jätkata oma valitud karjääriga ega ka selle eluga, mida nad koos kihlatuga olid loonud. Ta on emotsionaalselt läbi ja seega teeb ta otsuse müüa oma vägagi edukas pulmakorraldaja äri oma äripartnerile ning veeta suvi Põhja Carolinas, kesk Rodante liivadüüne, aidates eakat motelliomaniku.
Äkki aitab Atlandi soolane tuuleke ning suvepäikese soojus tal leida teed edaspidiseks. Kuid see mida ta loota ei leidnud, on lugu, mis on peitunud mereuhutud klaaspärlitest tehtud keesse, ning mis muudab ta elu igaveseks.
Kuid et ta suvi liiga kerge poleks, segab end tema ellu ka kohalik kalamees Brody Harrisson. Kõik mida Lauren soovis, oli suruda varbad sooja rannaliiva ning lasta meretuulel paitada oma valutavat südant, kuid Brody annab ta elule hoopis uue tuule.
Romance
Kuidas kõige parem oleks seda lugu iseloomustada - võtke Nicholas Sparksi “Päevaraamat” ja “Ööd Rodanthes”, segage need korralikult läbi, lisage natuke mereuhutud klaasikilde, tibake maagiat, üks hullunud pruut ning pulmakorraldajate tõsielusari ja saategi selle loo.
Lauren, kes kaotas oma kihlatu autoõnnetuses ei suuda enam aidata õnnelikke pruute nende tähtsal päeval, kui tema oma tähtis päev oleks pidanud olema nüüd. Ta ei suuda enam kaamerasse naeratada ja rääkida teiste õnnest. Seega müüb ta oma äri ja võtab vastu koka/toateenia/jooksupoisi/turundaja tööpakkumise väikeses motelis.
Kuid ka siin ei saa ta teda jälitavast minevikust vabaks, sest kui ta ära tuntakse, siis lunib motelliomaniku tuttav, et Lauren tema pulmad kiirkorras korraldaks. Esialgu on ta küll vastu, kuid kui ta saab aru, et sellest oleks motellile kasu, investeerib ta oma raha motelli ülesvuntsimisse, nõustub kiirettevalmistuste tõsielusarjaga ja isegi kui ta endale pidevalt, ette heidab, et ta peigmees on vaid aasta surnud, armub ta kohaliku kalamehesse/kuldsete kätega töömehesse.
Kuid see pole ainus lugu (see on see “Ööd Rodanthes” osa), kuskil peab ju olema ka see “Päevaraamatu” osa. See on selles maagilises osas. Klaaspärlitest kee, mille motelliomanik Laurenile esimesel päeval kinkis on kunagi ammu olnud noore neiu armupant tema kallimale. Kuid nende plaanid vanematele vastu hakata ja salaja abielluda ei lähe täide, aga nende tunded teineteise vastu ei vähenenud, isegi kui nad ei saanud kuangi koos olla. Ja nüüd on siis saatus asetanud kõik nupud malelaual õigetesse kohtadesse, ning kui nad teevad õiged käigud, avastavad õiged fotod, räägivad õigete inimestega, siis saab ka ammu pooleli jäänud armulugu oma õnneliku lõpu.
Täitsa hästi kirjutatud lugu, mis jookseb ühtaegu nii minevikus kui ka olevikus. Põnevad karakterid, kuid ka ärritavad sisekaemused ja enesepiitsutused. Kuid lõpp oli tore.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar