Tõsielul põhineva haarava loo keskmes on kaks naist eri ajastutest: juveliir Suzanne Belperron ning oksjonimaja pidaja Violine Duplessi. Sündmused käivituvad 1942. aasta Pariisis, kus peateemaks natsid ja nende kehtestatud reeglid olukorras, kus kedagi ei tohi usaldada. Ehtekunsti ajalukku oma jälje jätnud madame Belperron aitab koos paari usaldusväärse sõbraga paljudel peredel Ameerikasse põgeneda. Sageli peab ta selleks kasutama nutikaid ja omapäraseid võtteid, tihti ka enda ja oma lähedaste saatustega riskides. 1980. aastate New Yorgis leiab Prantsuse päritolu Violine paljude juveelide ja ehetega kohvri ning hakkab selle ja ehete päritolu uurima. Ühtlasi avastab ta uusi teadmisi oma eriliste võimetega suguvõsast. Suzanne’i ja Violine’i saatused põimuvad ootamatul moel ning lõpuks saab Violine teada, kust on pärit enamik ehteid salapärases kohvris.
History, Romance, Mystery
Kuigi selle raamatu tutvustuses pole seda öeldud, siis on see raamat siiski osa sarjast, nimelt “Daughters of La Lune” sarjast ja samas on ta ka seotud raamatuga “The Last Tiara”. Miks ma nii väidan? Kohe seletan.
La Lune tütardel on kõigil kuskil nende kehal poolkuu kujuline sünnimärk … mõlema raamatu naispeategelasel on see sünnimärk ja Violine isegi teab oma vaaremade pärandist. Nii “Varastatud unistuste juveiiris” kui ka “Viimases tiaras” on keskseks teemaks viimase suure sõja ajal “kaduma” läinud ehted ning nende tagastamisega tegelev organisatsioon. Ning mõlemas raamatus on autor kasutanud reaalse juveliiri lugusid, andnud neile kirjandusliku vabadusega lihvi, kuid tõsielu on taustaks siiski.
Aga nüüd siis selle raamatu juurde.
Rosele omaselt toimub lugu kahes ajastus ja mõlemi ajastu kangelanna lugu on omamoodi kaasakiskuv algusest peale. Kui Suzanne oma ehteid loob, siis valid koos temaga kivisid (segi kui sinu ettekujutuse kivid võivad olla palju väiksemad, kui tema neid eelistas) ja Violinega koos loed kirju ja uurid ajalugu.
Kui Violine leiab kohvri salataskust ehted ja kirjad, liiguvad ta mõtted esialgu täiesti vales suunad ja kes saakski talle seda ette heita, sest ta ju ei tea tausta. Kuid mida enam tema ja ka lugeja saab teada, mis 1942. aastal Pariisis toimus, seda rohkem lugu hinge läheb.
Ja kui olete raamatu läbi saanud ja te pole veel sellel teemal piisavalt lugenud, võtke ette https://belperron.com/the-story/ ja saate sellest juveliirist tegeliku pildi. Ja siis võtke ette teised M.J. Rose raamatud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar