Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 14. jaanuar 2014

Unicorn

Raamat: Unicorn by Isabella Martin (2013)
Hinne: C
Abordijärgne sügava depressiooni periood viib kolmekümne aastase juristi anonüümse seksi maailma.
Erotica, Fiction?, Memoirs?, Biography?

See oli üks imelik raamat. Miks ma seda üldse lugema hakkasin? NetGalley. Ja miks ma ta NetGalleyst valisin – ausalt ei mäleta, sest tegelikult pole see kokkuvõte ju eriti palju lubav.

Ühesõnaga on tegu raamatuga, kus peategelane räägib oma elust – alates teismeliseea esimesest armumisest, siis ülikoolikallimast, kellega minnakse lahku, sest neid ei seo miski ja voodis ka ei klapi, kuid siis aastaid hiljem saadakse taas kokku ja ka abiellutakse. Ta abikaasa on paranoiline koguja, kes ei usalda kedagi, tahab saada arstiks, kuid õppida ei viitsi ja oma maisel ei lase ka midagi teha. Lõpuks läheb ta siiski juristiks õppima ja õpingute käigus mõistab, et ta eelistaks pigem üksi olekut, kui oma mehega koos olemist. Voodis on ta juba ammu vastikust tundma hakanud oma mehe puudutuste vastu. Seega ei ole ta üldsegi mitte üllatunud, kui ta üsnagi kergelt oma meest oma kursusekaaslasega petab. Ja naudib iga minutit sellest.

Järgneb lahku kolimine ja lahutuse sisse andmine. Kui ta juba üksi on, siis ei ole tal ka pudus voodikaaslastest, üks imelikum kui teine, mõni neist isegi ebameeldiv, kuid ta ei oska ei öelda (kui asi just kohe väga ebameeldiv pole) ja üksi ta ka olla ei taha.

Ühest oma kallimast jääb ta ootamatult rasedaks (päevade ajal ei tohiks ju rasedaks jääda, kuid alati on erandeid), ning kuna ta lahutus on just jõustunud ja see kallim ei ole eriti huvitatud ei temast enesest ega ka tulevasest lapsest, ei jäägi muud üle kui teha aborti. Ameerikas on abordi tegemine muidugi võimalikult ebameeldivaks ja pikaks protsessiks tehtud (mitte füüsiliselt, vaid vaimselt) et sa ikka oleksid kindel oma otsuses. Seega kui ta lõpuks sellega ühele poole saab ootab teda teiselpool suure enesesüüdistamine, enesehaletsemine, hirm ja depressioon. Kuid selle asemel, et püüda end kõigest juhtunust eemaldada ripub ta endiselt oma endise kallima küljes ja mõtleb pidevalt oma teost.

Seks saab ta abiliseks – kui on piisavalt hea partner suudab ta korraks unustada kõik. Kuid peagi ei piisa vaid tavalisest vanilla seksist mingi suvalise idioodiga (täpselt nii autor oma partnereid nimetabki, kuid ise ta ju need idioodid valib). Seega hakkab ta oma unistusi täide viima.

Kuna ta vaatab üsna palju pornot, siis on tal ka idee, mida ta ise kogeda tahaks. Seega leiab ta saidi, kus saab tutvuda inimestega, kes on ka huvitatud grupikatest ja valust. Esmalt püüab ta leida paari, kellaga koos grupikat teha, kuid kuna naised on ikka need ebakindlad olevused sellises olukorras, siis probleemide vältimiseks otsib ta võimalust meesega grupikat teha. Nii leiabki ta ühe grupi, mille peamees on valmis talle kõiges vastu tulema, ka vajadusel vägistamise fantaasiaid täitma.

Kogu selle katsetamise ja uute asjade väljamõtlemise ajal on ta tegelikult sügaval depressioonis ja süüdistab end kõiges, ning pärast iga grupikat tunneb ta end räpase ja väärtusetuna.

Kui ükskord siis grupikaga ühineb ka üks abielupaar, katsetab ta esmakordselt naisega seksimist ja seegi sobib talle. See abielupaar võtab ta oma tiiva alla ja viib ta ühel nädalavahetusel kaasa seksiklubisse, kus selgub raamatu pealkirja tähendus – Ükssarv on seksiklubides tuntud kui üksik biseksuaalne naisterahvas. Järgneb huvitav öö, täis uut infot ja uusi katsetusi. Kuid sellele järgnev hommik on taas suur masendus.

Sellega raamat lõppebki. Kokkuvõtteks räägib autor kuidas peale seda langes ta veelgi sügavamale masenduse, ei käinud enam tööl, et jälginud toitumist, ei teinud enam sporti ja kõige rohkem piinas teda see, et ta polnud oma sündimata last üldse leinanud. Seega leidis ta netist infot, et sellest leinast ja masendusest üle saamiseks üks esimesi samme on see kui ta oma „lapsele“ nime paneks ja teda tõeliselt leinaks. Seega ta annabki oma „tütrele“ nime, leinab, hakkab taas enda eest hoolitsema, läheb tagasi tööle ja hakkab kirjutama.

Üks väga imelik raamat. Päris mitu korda olin ma valmis pooleli jätma, kuid kuna seda kõike on vaid 172 lk, siis ma mõtlesin, et loen ikka lõpuni. Aga iga kord kui ta teeb taas ukse lahti mõnele tüübile kes talle tegelikult ei meeldi, või kui ta otsustab et tüüp on idioot, kuid ta on voodis hea seega magaks taga veel paar korda, siis tahaks raamatut käest küll panna. Ja raamatu kõpus, kui tal on hea töö, millega ta saab hästi hakkama, ning tal on hea klapp nii grupika organiseerijaga kui ka selle abielupaariga kes ta klubisse viis, ning ta oli seal klubis suisa superstaar – ma ei saa aru, miks ta sellest kõigest loobus … aga see on minu mõtlemises kinni.

Sest kokkuvõttes polnud see sugugi halvasti kirjutatud raamat, lihtsalt väga masendav raamat.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar