Reaver

Raamat: Reaver (Lords of Deliverance #5, Demonica #10) by Larissa Ione (2013)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/11512718-reaver

TAEVANE SÕDUR

Reaver on ingel kellel on must minevik ning mitte just väga ingellik suhtumine. Ta on piisavalt tugev, et võidelda kõrvuti kõige hulljulgemate võitlus inglitega ning piisavalt hull et riskida oma tiibadest ilmajäämisega ühesuunalisel missioonil põrgusse, kui ta nõustub minema sinna, kus ükski teine ingel pole veel käinud … selleks et röövida kõige ahvatlevam ja ohtlikum auhind otse Saatana enda käest.

PÕRGUINGEL

Harvester on üks Langenutest, kunagine kangelaslik ingel, kes ohverdas oma tiivad selleks et asuda salaagendiks põrgusse. Nüüd kui tema saladus on ilmsiks tulnud on ta neetud igavesti kannatama põrgulikku piinamist. Isegi kui Reaver suudab ta Saatana koopast ära viia, isegi kui neil õnnestub põrgu sügavamatest soppidest välja rabeleda, ei suuda Harvester iialgi loobuda oma uuest ihast inglivere järele …

Romace, Erotica, Paranormal

Uskumatu, kuid ma ei lugenudki eelmine aasta mitte ühtegi Larissa Ione Demonica või Lords of Deliverance raamatut. Üks Larissa raamat eelmine aasta oli aga see on ta uuest sarjast Moon Bound Clan Vampire – Bound by Night.

Kuid need Demonica ja Lords of Deliverance sarjad – esimene on lood Allmaailma Keskhaiglat juhatavatest deemonitest ning teine on neljast maailmalõpu ratsanikust. No nüüd kui neli raamatut on ratsanikest kirjutatud, tuli viies raamat kirjutada nende isast (ema raamatut ei tule, sest ema Lilith tapeti paar raamatut tagasi) ning järgmine raamat tuleb nende onust :). Tõsine seebiooperilik paranormaalne erootiline sari.

Et siis seekord on lugu Reaverist, kes on siis nelja ratsaniku – Epideemia, Sõda, Nälg ja Surm – isa. Nagu seebiooperites ikka, on mingil põhjusel Reaver oma mälu kaotanud ja ei teadnud et ta on nende nelja issi, kuid seda meenutati talle eelmises raamatus ja selles raamatus siis püüab ta oma ülejäänud mälu tagasi saada ning ka oma ammust armastust Harvesteri tema isa Saatana piinakoobastest päästa. Mida rohkem Reavereli asju meenub, seda enam ta mõistab, et ta on kunagi Harvesteri mitte ainult armastanud vaid ka südamest vihanud ja kuigi kõik teised ei mäleta Reaversit midagi, siis Harvester mäletab oma armastust ning ka seda et nad üksteist vihkavad, kuid ta ei mäleta milline ta armastus välja nägi ja ei tea mis on ta uus nimi, seega ei tea ta et Reaver ongi see, keda ta otsinud on. Kuid armastus ei väsi ja armastus ei küsi. Seega tormabki Reaver põrgusse, et Harvester tagasi tuua, sest ta ju teab, et Harvester on end ohverdanud tema laste pärast ja ta tahab teada miks.

Järgneb põgenemine ja tagaajamine ja eluohtlikud olukorrad (kuid nad on ju surematud, seega mitte päris eluohtlikud).

Ja nagu ikka, kui Reaver on juba kord ühed tiivad kaotanud ja siis uued saanud, siis suudab ta ka need uued kaotada. Kuid see pole veel kõik, kui ta nüüd vaid paarile küsimusele õieti vastab siis saab ta endale uued ja veelgi vingemad tiivad, ning talle meenub ka ta ülejäänud minevik, mida ta veel siiani ei mäletanud. Ja siis selgub et ta „isa“ polegi mitte ta isa vaid hoopis ta onu ja ta vastane polegi mitte lihtsalt vastane vaid ta kaksikvend, ta kuri kaksikvend.

Kuid samal ajal kui armastajad põrgus möllavad, sepitsevad peainglid kurikavalat plaani  - nad plaanivad varastada Nälja üsast (Limos) veel sündimata lapse et vahetada seda samuti veel sündimata Luciferi uuskehastuse vastu. Kuid kõik ei lähe nii nagu plaanitud ja vahetus ei saa teoks. Aga ega keegi siis ratsanikele seletanud pole, mis toimub ja miks. Seega on nii taevas kui ka põrgu sõja äärel ja keegi ei tea millega see kõik lõppeb. Kuid kuna tegu on ikkagi paranormaalse armastusromaaniga, siis loomulikult on raamatul õnnelik lõpp, ning ka meie peategelased, saavad oma õnneliku kooselu, mida nad on juba viis sajandit oodanud.

Tõsine seebiooper. Kuid selle pärast ma neid raamatuid armastangi! Ja järgmine raamat on siis Reaveri kurjast kaksikvennast Revenant, kes ilmselt hakkab ka lõpuks heaks :), kuigi siis läheb ju hea ja kurja tasakaal paigast ära … ühesõnaga loeme aasta lõpus :).

Ja veel üks asi. Kuna siin raamatus oli palju juttu põrgust - nii tulisest kui ka külmast, siis siin on üks hea teooria selle kohta :).