"Lumi ja Roosi ei teadnud, et nad elasid muinasjutus – keegi ei tea seda kunagi."
Elasid kord kaks õde: Lumivalge, kel olid kiharad valged kui luigel, ja Roosipuna, kel olid juuksed justkui mustast siidist. Nad elasid imelise aiaga suures majas koos isa ja emaga, kes armastasid neid rohkem kui päikest ja kuud taevas. Ent see oli enne, kui mets röövis neilt isa ja kurbus võttis oma võimusesse ema. See on lugu kahest õest ja nõiutud metsast, mis on oodanud, et nad tuleksid ja murraksid selles peituvad hirmsad loitsud.
Selles imeilusate piltidega lasteraamatus jutustab autor-illustraator Emily Winfield Martin ümber klassikalise, kuid vähetuntud muinasjutu Lumivalgest ja Roosipunast.
Children, Fairy Tale
See raamat haarab sind esmalt kaanekujundusega. Kui juba lugema hakkad, siis on kaks õde, Lumi ja Roosi, su käest haaranud, ning sa jooksed koos nendega mööda metsa. Metsa, mis on täis ebaloomulikult suuri loomi, imelike olendeid ja ettevaatlike elanike. Elanikud kardavad loomi, olend (kes on vägagi Rumpelstilskini moodi) on pidevalt mõne looma hambus ja loomad nagu otsiks õdedelt abi.
Nagu muinasjuttudes ikka, on ka siin vaja peategelastel läbida katsumused ja kui miski või keegi neid aitab, siis seda ikka sellepärast, et nemad ise on kedagi aidanud ja midagi oma asjadest kellegagi jaganud. Lisaks täiendavad seda suurepärast uusversiooni ka unenäoliselt ilusad illustratsioonid.
See armas lugu tuletas mulle meelde suurepäraseid Tomm Moore ja Ross Stewarti multikaid - The Secret of Kells, Song of the Sea ja Wolfwalkers - ja seega hakkas see lugu minu jaoks seda enam elama.
Hea lugemine.
“Millest raamatukogud koosnevad?” küsis ta kavalalt /.../
“Paljudest raamatutest,” vastas Lumi /.../
Raamatukoguhoidja raputas pead. “Vale”. /.../ “Hoopis paljudest lugudest.”
“Et teada saada, millest lugu tegelikult räägib,” lausus raamatukoguhoidja, “ei küsi sa seda kirjanikult. Seda pead küsima lugejalt.”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar