Hinne: C+
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53429764-m-lestusteta-suvi
Kui teismeline keskkonnaaktivist Brenda suveks probleemide eest maale vanaema juurde saadetakse, on ta veendunud, et sellest tuleb kõigi aegade igavaim suvi. Asi on seda hullem, et vanemate arvates tuleb tütrele kasuks veeta suvi ilma internetita.
Peagi aga tutvub neiu salapärase naabripoisiga, tunded pendeldavad taeva ja põrgu vahet ning hargnema hakkavad sündmused, mida tütarlaps poleks osanud uneski näha. Vaenu- ja sõprussuhted kohalike noortega, maatööd ja kohaliku metsa kaitsmine on vaid väike osa Brenda kõige põnevamast, mälestusteta suvest.
Romance, YA
Oi see oli üks segane lugu. Peategelaste vanuse järgi on see noorte täiskasvanute (täiskasvanuks saamise) lugu, kuid nende käitumise järgi oli see uute täiskasvanute lugu (töötav noormees õpetab sinisilmsele keskkooliõpilasele päris elu). Samuti ei saanud ma aru, kas tegu on tõsise draamaga või hoopis kõigi võimalike romantiliste YA ja NA raamatute paroodiaga - vahel on nagu lugu tõsiselt dramaatiline, kuid siis toimub miski või öeldakse midagi, mis tekitab kahtlust, kas seda saab ikka tõsiselt võtta. Või on need humoorikad kohad lihtsalt lisatud selleks, et tõsist õhkkonda kergemaks muuta.
Selles loos on selline tüüpiline kangelanna, kes on raamatu alguses püha viha täis, sest talle on “liiga” tehtud, kuid siis kohtub ta kohaliku poisiga, meie kangelasega, kes käitub tema jaoks täiesti ootamatult. Kangelane on kohalik “kangelane”, kes vaikides kannatab oma mineviku pärast ja aitab isetult kõiki kõigega. Kuigi nad alguses urisevad üksteise peale, siis peagi muutub see urin uurivaks nuuskimiseks, siis paituse ootuses niuksumiseks ja ühtäkki on nad moodustanud pehme puppy kuhja ja leiavad üksteisest jõudu. Kuid tüdruk on ikkagi maale pagendatud vaid suveks, kolmeks kuuks - ta meenutab seda lugejatele igal võimalikul hetkel - ta lihtsalt unustab selle mugavalt, kui ta suvi enam ei tundugi nii igav, kui algul arvata oli. Meie kangelane aga hoiab oma minevikust kinni ja on kindel, et tema jaoks pole tulevikus midagi head ootamas ning ta on pigem nõus endale haiget tegema, kui paremat lootma. Loomulikult toimub see mida arvata oligi, ning sellele järgneb loomulikult see, mis ikka tavaliselt sellistes lugudes järgneb.
Minu jaoks meenutas see selliseid lugusid nagu “Uhkus ja eelarvamus”, “50 halli varjundit” ja “Kasuema”. Võiks ka küsida, kas see oli “Eia seiklus Tondikakul” teismelistele mõeldud versioon. :)
Seda oli huvitav lugeda, kuid samas ajas see ka segaduse, nagu juba eelnevalt kirjutasin, ma lihtsalt ei osanud leida seda õiget punkti, kust lugedes kinni hoida, et õieti loole läheneda ja õige nurga alt sündmuseid jälgida. Huvitav, mida veel järgmine osa võib tuua.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar