Raamat: The Practice
Proposal (Suddenly Smitten #1) by Tracy March (2013)
Hinne: C
Liza Sutherland ei otsi armastust. Seda kindlasti mitte heategevuslikul
oksjonil võidetud kohtingult, milleks ta isegi panust ei pannud ja kohe
kindlasti mitte Nationalsi esipesapallurilt Cole Collinsilt, mehelt kellesse ta
teismesisena kiindunud oli. Ta ei taha end mitte mingil juhul selle kurikuulsa mänguriga
siduda, vahet pole kui ahvatlev ka Cole pole.
Cole Collinsit ootab ees lepingu pikendamine, kuid pärast liiga
paljusid hilisöiseid pidutsemisi on tal vaja oma imagot paremaks muuta, enne
kui ta lepingu läbirääkimised algavad. Tema agent, Frank, pakub talle Lizat kui
ideaalset võimalust … kuid Cole ei arvestanud sellega, et Liza pole enam see
sinisilmne teismeline, kes temasse armunud oli. Liza on suurepärane ja tark
ning Cole armub hetkega.
Kui Frank teeb ka Lizale ettepaneku millest ta loobuda ei saa – ta veab
kihla, et kui naine ei armu kahe kuuga Cole siis tema heategevus võidab sellest
pool miljonit dollarit – seega mäng algabki. Kuid keegi neist ei arvestanud
tõeliste tunnetega, mis mängu käiku muutma asuvad. Kas libasuhe võib muutuda
reaalseks tulevikuks?
Romance, Sports
Ma ei mäleta, et ma oleks varem ühtegi spordi armastusromaani lugenud. See
ilmselt oli mu esimene linnuke. Mida tähendab spordi armastusromaan, see
tähendab seda, et pool raamatust on pühendatud spordikirjeldustele ja
spetsiifilistele terminitele (noh tegelikult Silver Lingings Playbook (film Õnneteraapia) oli ju
täpselt selline raamat).
Aga siis jah, lugu ise – taas kord klassika. Lapsepõlve unistus, siis
kasvatakse lahku, üks neist elab läbi midagi kohutavat, saadakse taas kokku,
alguses võõrastavalt, kuid mida aeg edasi seda südamlikumalt, kuni … juhtub
midagi, mis neid hetkeks taas lahku viib, et siis juba lõplikult end üksteisega
siduda.
Selles raamatus oli üks hetk mille peale ma tõsiselt kõva häälega
naerma puhkesin – selline „Luke, I’m your Father“ hetk. Muidu oli ju kogu lugu kenasti
jooksev, kuid aegajalt tuli liialt punnitatud kohti sisse, mis jätsid tiba
pooliku või mitte päris viimistletud versiooni mulje.
Kuid kui võtta tavalise
armastusromaani standardite järgi, siis polnugi päris halb lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar