Haldjate veri

Raamat: Krew elfów/Blood of Elves (The Witcher #1) by Andrzej Sapkowski, tõlge Margus Alver (1994, 2017) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/36333808-haldjate-veri      

Üle saja aasta on inimesed, päkapikud, härjapõlvlased, kääbikud ja haldjad sõbralikult teineteise kõrval elanud, ent ajad on muutunud: õhus on tunda rahutust ja erinevad rahvad on taas sõjajalal.

Cintra troonipärija Cirilla läheb Cintra piiramise ja tapatalgute käigus jäljetult kaduma. Levib kuulujutt, et ta on elus ning et Riivimaa Geralt, nõidur, kellest lauldakse laule ja pajatatakse legende, on lapse salajasse pelgupaika toimetanud. Kuna ammuse ettekuulutuse järgi on Cirillal võime maailma muuta kas hea või kurja poole, ihkavad paljud tüdruku erakordseid võimeid oma kontrolli alla saada. Just Riivimaa Geralti ülesandeks saab last ükskõik mis hinnaga kaitsta. Ja tema on mees, kes kaotusega juba ei lepi.

Fantasy, Fiction 

Jah, ma olen näinud Nõiduri sarja. Jah, ma arvasin, et raamat on samamoodi kui sari. Kuid raamat algab ju sealt kus sari pooleli jäi. Kui uurida Nõiduri sarja kohta natuke rohkem, siis selgubki, et seda sarja ei peaks alustama mitte esimesest romaanist vaid hoopis kahest lühilugude kogumikust (The Last Wish ja Sword of Destiny). Aga see selleks.

Sellel autoril on huvitav kirjutamise stiil.  Kuigi “Haldjate veri” on romaan, koosneks ta nagu siiski erinevatest lühilugudest, milles on siduvateks elementideks Geralt, Ciri ja Yennefer, kuid iga peatükk algab suvalisel hetkel, suvalises kohas, arusaamatuks võib jääda, kas see miski toimub kohe peale eelmises peatükis toimunut, või on vahel mingi x aeg möödunud või toimuvad need hoopis paralleelselt või vaadatakse hoopis tagasi minevikku. Samamood on ka peatükis endas sees, seega peab alati valvas olema mõistmaks, kas hetkel kirjeldatav tegevus või dialoog toimub nüüd või meenutab jutustaja toimunut. 

Vaatamata sellele, et lugu ei liigu sujuvalt kindlat ajaliini pidi ja iga peatükk võib tunduda nagu pärit hoopis teisest raamatust, on seda siiski huvitav lugeda. Kui mul puuduksid taustateadmised telesarjast, võiks seda osa lugeda päris raske, kuid samas annab selline keset lugu alustamine lugejale võimaluse lasta oma fantaasial lennata, panna vihjetest kokku oma nägemuse kohased taustalood peategelaste ja põhjendused selles raamatus toimuvale. 

See omapärane raamat pakub lugejale maailma, mis võib talle meenutada Sõrmuste isanda, Narnia või Troonide mängu maailma, kuid samas on siin paljudki probleemid vägagi tänapäevased meie omas maailmas.  Probleemid, millega peategelased kokku puutuvad on osalt nii inimlikud, kuid samas ka nii omased tavalistele fantaasiamaailma elanikele. Need seitse peatükki on omamoodi nagu puhkehetk olnu ja tuleva vahel - telesarjas nähtud sissejuhatavate sündmuste ja ilmselt tulevate sündmuste vahel. Tegelased arenevad või püüavad harjuda uute ülesannetega, mis neile on antud.

Huvitav lugemine ja peale raamatu lõppu tabas mind kergekujuline raamatupohmakas, millest oleks ilmselt välja saanud kas sarja ülevaatamise või järgmise osaga alustamisega :).