Möödunud aasta sügisballist saati on endised parimad sõbrad ja nüüdsed suurimad vaenlased Zorie ja Lennon peensusteni lihvinud teineteise vältimise kunsti. Ka nende perekonnad on omavahel vaenujalal nagu tänapäevased Montagued ja Capulettid. Kui aga sõpruskonna ühine matk ootamatu pöörde võtab, leiavad Lennon ja Zorie end keset metsikut loodust. Ihuüksi. Ja koos. Mis võiks siin küll valesti minna? Teel turvalise tavaelu rüppe lahendavad nad omavahelisi erimeelsusi teravate torgete ja solvangute kaudu. Võitlus teineteise ja metsikute loodusjõududega tähendab aga, et metsast ühes tükis väljatulek ei pruugi enam võimalik olla. Mida sügavamale Põhja-Carolina (tegelikult ikka Põhja-Californias) kõnnumaale (tegelikult ikka metsadesse) nad jõuavad, seda enam kerkivad pinnale varjatud tunded ja saladused. Kas Zorie ja Lennoni suhe peab igapäevaelu survele vastu? Või olid tunnetepuhangus süüdi vaid värske metsaõhk ja lummava tähistaeva maagia?
Romance, YA
Kuidas seda raamatut lühidalt iseloomustada - valetamisest ja vaikimisest välja kasvanud vihkamine leiab lahenduse kui valetamine välja tuleb ja räägitakse välja asjad, mida oleks pidanud juba ammu rääkima. Ja kogu see lugu toimub Californias, mitte Põhja-Carolinas.
Selline tüüpiline teismeliste lugu, kus “verivaenlased” tekivad sellest, et keegi räägib midagi, näeb midagi, kuuleb midagi ja selle asemel, et leida seletus, anda seletus, küsida küsimusi, keerab teismeline selja ja vannub enam kunagi teise poolega suhelda. Kuid siis lükkab saatus (loe: autor) noored kokku ja nad peavad suhtlema ning kui nad lõpuks on seletanud, küsinud, rääkinud, saab neist taas lahutamatu tervik, kuni vanemad välja ilmuvad ja nad natukeseks lahku kisuvad.
Raamat algab sellega, kuidas Zorie räägib oma verivaenlasest Lennonist. Miks on Lennon verivaenlane, tahab lugeja teada. Mida võis üks poiss küll teha, et temast saaks verivaenlane? Loomulikult ei midagi muud, kui jättis tüdruku ballile viimata ja lõpetas päevapealt temaga suhtlemise ja tema vanemad avasid sekslelude poe tüdruku vanemate massaaži salongi kõrval. Seega ei mingit lähisugulase/lemmiklooma tapmist, perekonna varanduse röövimist, perekonna mõisa maha põletamist - poiss jäi lihtsalt peole minemata ja ei seletanud oma tegu, seega saab temast verivaenlane :).
Ja siis lükatakse nad koos klassikaaslastega glämpingu tripile, mis oleks pidanud kestma nädal, kuid tänu teismeliste mõistuse keerukatele ja jaburatele käikudele lõppeb nende glämping juba järgmisel hommikul. Pole hullu, kuna nagunii oli plaan ka matkama minna, siis võib ju ka ülejäänud aja matkata, kuid kui juba midagi metsa hakka minema (nii otseses kui kaudses mõttes) siis mingu ikka täiega. Teiseks hommikuks on metsa jäänud need kaks verivaenlast ja neil on valida, kas jätkata koos matkamist Tähepeole, mis toimub ja asub paari päeva matkamise kaugusel, või matkata lähimasse turismikeskusesse.
Zorie, kes pole mingi suur matkasõber ja Lennon kes on nende tüli aastal väga palju matkamas käinud asuvad siis ühiselt teele Tähepeole, sest kui raske see siis ikka olla saab. Täpselt nii raske kui autor tahab et see oleks :), sest kui juba karu ja suure tüliga alustati, siis tuleb jätkata koopasse eksimisega, puumaga, tormiga, äiksega, üleujutusega ja hilinemisega. Kuigi autor on Lennonist teinud kogenud matkaja, laseb ta tal siiski teha ka piisavalt palju algajavigu, et nende mõlemi elud ohtu seada.
Kui lõpuks metsast tagasi jõutakse on esmalt vaja vanematega asjad selgeks rääkida, siis vanematel omavahel ja siis lõpuks ka noortel ja siis tuleb õnnelikult elupäevade lõpuni (võibolla, võibolla ka mitte :)).
Vot siis selline lugu. Natuke arusaamatusi, natuke ilusat California loodust, natuke jaburaid hetki, mõningad hetked, kus vanem lugeja pead vangutab ja meenutab, kas ta oli ka ise selline selles eas :). Kui siin poleks nii palju jaburaid loogikavigu või siis tõlkevigu, siis võiks see ju isegi hea lugu olla, kuid praegu on see üks hea mõttega, kuid kehva teostusega lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar