Me vs Brain

Raamat: Me vs Brain: An Overthinker’s Guide to Life by Hayley Morris (2023)  Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60156316-me-vs-brain   

Aju: Me jätsime ahju sisse!

Mina: Ära ütle nii, mul pole selleks aega!

Aju: Maja ilmselt põleb juba!

Mina: lõpeta, mul on vaja kirjutada selle raamatu tutvustust.

Aju: Kuid leegid lõkendavad!

Mina: Me isegi ei kasutanud ahju täna.

Aju: Kuid mis siis kui - 

Mina: Ei. Me ei tee seda, ma lõpetan selle tutvustuse.

Tere! Hayley Morris siin. Või te võite mind teada ka kui Aju Tüdruk ja ärge laske end eksitada … see pole selle pärast, et ma oleks eriliselt tark. Lihtsalt üks ülemõtleja. Minu eesmärk on lõplikult tõestada, et Te. Kõik. Olete. Normaalsed. Vaieldes endaga dušši all, peites alukaid arstikabinetis enne kui nad vaatavad sügavale teie vagiinasse, või käitudes imelikult, kui teid külastab torumees. Ma olen enamuse oma elust öelnud või teinud piinlike asju, mis ajavad mind kell kolm öösel üles, sest mu aju meenutab mulle toimunut pisemategi detailideni.

Selles raamatus olen ma absoluutselt kõik ülemõelnud, ja seda kõike selleks, et teie ei peaks. Ma räägin kõigest alates kohtingutest kuni vooluseni, vaimsest tervisest kuni menstruaalanumateni. Ma ei suuda ära võtta teie ängi või panna teid 100% paremini oma nahas tundma, kuid ma vähemalt loodan, et ma suudan pakkuda teile puhkust teie oma aju pidevast lobast ning me võime üheskoos rõõmustada ja naerda selle üle, kui sarnased me tegelikult oleme.

Nonfiction, Self Help, Psychology, Humor

Ma olen juba päris kaua olnud Hayley Insta konto jälgija ja pea iga reede saan ma tema reeli vaadates südamest naerda, seega oli see ju täiesti loomulik, et kui ilmus ta raamat, tahtsin ma seda lugeda. Ja see oli hea valik. Kõige parem oleks seda raamatut iseloomustada nii - sedaviisi võiks oma elust kirjutada tulevikus Lottie Brooks :).  Või kui te olete lugenud Dolly Aldertoni “Kõik mida ma tean armastusest” siis Hayley raamat on sarnane, kuid palju parem (ja palju vähem alkoholi liigtarvitamist). 

Ei, ta ei kirjuta millestki erakorralisest või maailmamuutvast, ta kirjutab oma elust, oma vestlustest oma ajuga … ja oma sisikonnaga … ja emakaga. Ta räägib oma elust viimase kümnekonna aasta jooksul. Selle aja jooksul toimunud piinlikest/naljakatest seikadest ja kurbadest hetkedest. Raamat on täis mõnusat elutervet huumorit ja andekat arutlust elutähtsate küsimuste üle. Ta ei räägi millestki, mida ma varem poleks teadnud, kuid nii hea on saada kinnitust, et ma polegi ainuke imelik inimene :). 

Raamat, mida tasub lugeda.

The Castle Keeper

Raamat: The Castle Keepers by Aimie K. Runyan, J'nell Ciesielski, Rachel McMillan (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61349365-the-castle-keepers    

Leedswicki loss on olnud Alnwicki perekonna koduks mitmeid põlvkondi, vaatamata sellele, et nende perekonnal tundub lasuvat needus, mis püüab hävitada nii nende pärandit kui ka nende kohta ajaloos.

1870. Pärast seda, kui Beatrice Holbrook New Yorgis Astorite villast häbistatult lahkub, teab ta kindlalt, et London peab olema tema tähetund. Seal jääb ta silma Charles Alnwickile, kes on linna ihaldatuima tiitliga poissmees, ning ta on valmis vastu võtma tulevase Northridge markiisi rolli. Kuid kui perekonda tabab tragöödia, asub ta hoopis tähtsamasse rolli - olla tema ise ja seista julgelt oma abikaasa kõrval.

1917. Elena Hamilton saabub Northumberlandi, et muuta sõjahaavad millekski ilusaks. Tobias Alnwicki vanemad on Elena palganud, et ta looks võimalikult reaalse maski, mis varjaks nende poja  poolt nägu katvad armid ja aitaks tal tagasi oma endise mina juurde naasta. Kuid Elena ei näe meest, kes vajab parandamist, ta näeb meest, kellel pole vaja midagi varjata. Kuid nende minevik püüab siiski hävitada seda rahu, mille nad on teineteise seltskonnas leidnud, ning tulevikku millele nad võiksid koos vastu astuda.

1945. Alec Alnwick naaseb sõjast koju koos sõja varjudega, kuid ta on otsustanud nähtud surmad ja hävingu maha jätta. Talle tuleb appi andekas doktorant Brigitta Mayr, kellega peetud kirjavahetus oli tema jaoks see õlekõrs, mis aitas tal Läänerindel mõistuse juurde jääda. Alec on otsustanud oma perekonna mõisas luua taastuskeskuse sõduritele, kelle on samuti raske sõjamälestustest lahti lasta. Aleci pingutused võivad olla just need, mis aitavad Alnwicki perekonna nime taas au sisse tõsta ja ammuse needuse murda.

Historical Fiction, Romance

See on kogumik kolmest loost, mille on kirjutanud erinevad autorid. Neid lugusid seob üks perekond ja üks loss. Kõik need lood on seotud sõdadega. Esimeses osas on Charles saanud jalga haavata, teises osas on Tobias kaotanud pool nägu ja kolmandas osas on Alecil raskekujuline PTSD. Kuid neid kõiki tulevad aitama vapprad neiud väljastpoolt, esimeses osas Beatrice, dollari printsess, teises Elena maskikunstnik, kolmandas Brigitta psühhoanalüütik Viinist, kes ei näe neid kui inimvaresid, mis pole kellegi haletsustki väärt, nad näevad tugevaid mehi, kelle enesehinnang on saanud haavata, kuid füüsiliselt on nad terved ja tugevad, ning saavad taas terveks, kui nende kõrval on keegi, kes aitab neil endid tervena näha ja tunda. Ka ühelgi neiul pole elu enne Leedswicki tulemist kerge olnud, kuid nad leiavad oma selgroo selle õige mehe kõrval.

Lisaks armastusele ja peredraamale on igas loos ka tibake kriminaalset, mis on seotud lossiaias oleva mürgitaimede nurgaga. Olgu siis kuritöö põhjuseks inimlik kadedus või mineviku teod, on just need pöördelised sündmused need, mis armunud paari suhte kinnitavad.

Need lood on kirjutatud erinevate autorite poolt, kuid nad ei ole väga erinevad. Igal lool on oma rõhk, oma taust, oma hääl ja oma ajalooline pärl, kuid samas kõlavad nad hästi kokku.

Seda võiks võrrelda kahe Julian Fellowesi sarjaga - The Gilded age ja Downton Abbey.

Põnev raamat.

Nartsissistid minu ümber

Raamat: Omgiven av narcissister: Så hanterar du självälskare by Thomas Erikson, tõlge Liisa Koppelmaa (2023) V, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/122823691-nartsissistid-minu-mber                   

Kas oled kohanud inimesi, kes aina iseendast vatravad? Nad kuulutavad, et teavad kõike ja oskavad kõike, nad on näinud kõike ja teinud kõike. Nad peavad end teistest paremaks, ilusamaks ja edukamaks. Täpselt. Just selliseid inimesi ma silmas peangi. Igapäevane nartsissism paistab aina levivat. Kas oleme jõudnud piirini, kus enesekesksust on saanud liiga palju? Kui kaugele saab asi veel minna, enne kui keegi pidurit tõmbab? See raamat pakub tööriistu, mis aitavad sul egoistide keskel ellu jääda.

Thomas Erikson kirjeldab inimkäitumist humoorikalt ja tabavalt. Tema teostest on saanud üleilmsed menukid. Seekord on ta ette võtnud äärmusliku enesekesksuse. „Nartsissistid minu ümber” aitab sul märgata hoiatussignaale, et vältida seda salakavalat lõksu.

Nonfiction, Psychology, Self Help

Neljas Eriksoni raamat siis. Kui te olete juba teadlikud kõigist neist teid ümbritsevatest idiootidest ja psühhopaatidest ning oskate ka hakkama saada tagasilöökidega, siis ongi õige aeg pilk korraks nartsisisstidele visata. Aga ainult korraks, sest kui liialt kauaks neid vaatama jääda, siis võite nende võrku sattuda :). 

Ei tegelikult ei ole asi nii hull, see on hullemgi veel. Lisaks sellele, et meie ühiskonnas on palju neid, kellele meeldib oma nägu, naeratus, hääl ja teod, ning nad püüavad ka meid end imetlema ja kummardama kiskuda, on olemas ka kollektiivne nartsissism, mis püüab teile igasuguste mõjutusvahenditega just nendemoodi mõtlema panna ja kui te seda teha ei taha …

Tänapäevane nartsissistlik kultuur pole kindlasti midagi uut, lihtsalt nüüd on neil laiemad väljendamise võimalused ja seega näeme me seda rohkem.

Kuid nartsissism pole ju ainult eneseimetlemine, see on ka teistega manipuleerimine ja vot see on see ebameeldiv osa. Eriksonil on hea nõuanne, kuidas nartsisisstidest lahti saada - lõpeta nendega suhtlemine! Lihtne ju. Jah sõbra, elukaaslase, töökaaslase, ülemuse, hõimlase juurest kõnnid minema, lõpetad suhtlemise, kuid kuidas sa lähisugulastega suhtlemise lõpetad? Ilmselt tuleb õppida nende manipulatsioonidest läbi nägema ja mitte lasta end tõmmata intriigidesse, millesse sa sekkuda ei taha. Las nutavad, las ähvardavad, las meelitavad, sina õpi selgeks kivinägu ja EI ütlemine, äkki saab nii nendega hakkama.

Eriksoni raamatuid on mõnus lugeda, nii saad enda kohta rohkem teada ja õpid ka end kaitsma ning ära tundma olukordi, millel võivad olla sulle nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt negatiivsed tagajärjed.

Kui aga tahate midagi veel nartsissistide kohta teada, siis soovitan kuulata Life Uncut nimelist taskuringhäälingut. Nad räägivad oma kogemustest igasuguste erinevate inimtüüpidega suhtlemisest ja kuidas nendega hakkama saada. Lisaks ka oma elust läbi mõnusa huumoriprisma. See nartsissistide saade on paar aastat vana, kuid teema ju ei aegu.

Lassiter

Raamat: Lassiter (Black Dagger Brotherhood #21) by J.R. Ward (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/61295517-lassiter                  

Lassiter, langenud ingel, on liiga hea, et olla päästja. Oma uues rollis, vampiiride saatuste ülevaatajana, on ta kuritarvitanud oma võimu, et mõjutada mõningate sündmuste lõpptulemust - seega on Looja ta tagasi koju kutsunud. Kuid Lassiteril on põhjust jääda Caldwelli. Ta on seotud salapärase emasega, kes oleks ilmunud nagu ei kusagilt … ning tema võimed on üle mõistuse.

Rhavyn mõistab vägagi hästi, et ta ei kuulu olevikku. Ja tal polnud mingit plaani ka siia jääda, kuna tema õige koht on minevikus. Kuid Lassiterile ei saa vastu panna, seega laseb ta endal temasse armuda - seda seniks, kuni Lassiteri saladused tulevad päevavalgele ja Rahvyn kahtlustab, et Lassiteri tunded pole mitte armastus vaid kohustus.

Kui Omega poeg on taastamas Lessiningide seltsi ja Vennaskond alustab taas surmavat sõda, tabab neid kõike uskumatu tragöödia. Selle kõige valguses peab Rahvyn otsustama, kas ta jääb ja aitab või päästab end igavesest südamevalust, mis lämamtaks ta hinge …

Fantasy, Paranormal, Romance

Ma ei mäleta, milline oli see raamat, kus ma esimest korda kohtusin selle roosalembese, paljasjalgse, laisa ja teravakeelse ingliga, kes pigem lösutas tugidoolis, vaatas “Tuvikesi” ja käis Musta Pistoda Vennaskonna liikmetele närvidele, kui et oleks teinud seda, mida talt tegelikult võiks oodata. Ta oleks nagu kogu aeg nendega olnud ja need hetked, kui tema lehekülgedele sattus, olid alati lõbusad, ükskõik kui kohutav selle raamatu lugu tollel hetkel tegelikult ei olnud. Lassiteril oli alati kõigile midagi tabavat öelda :). 

Kuid nüüd oli siis Lassiteri kord enda raamat saada. 

Mul on paari aasta jagu raamatuid vahele jäänud, seega olid mõningased selles raamatus kirjeldatud sündmused mulle võõrad, kuid ma olen piisavalt Wardi raamatuid lugenud, et mõista lugu ka ilma neid raamatuid lugemata.

Kuid see pole ikkagi päris Musta Pistoda Vennaskonna raamat, sest Lassiteri on ju otsima saadetud juba Langenud Inglite lugudest tuttavad inglid, ning samamoodi on taas välja ilmunud ka Devina, kelle needsamad inglid olid ju vangistanud.

Et siis, millegi pärast on Lassiter saanud endale Püha Neitsi ameti. Ja ta püüab vampiiride elu paremaks teha ja neid jamadest päästa ning seega on ta sõlminud Devinaga lepingu, mis osutub talle ebameeldivamaks, kui ta esialgu arvas. Ja siin tulebki sisse Rhavyn, kelles Lassiter on avastanud hingesugulase. Esialgu ta arvab, et on oma ohverdusega Rhavyni igaveseks kaotanud, kuid siis saab ta teada midagi, mis annab talle võimaluse hoopis Devinale keerata. Kuid see poleks ju armastusromaan, kui esialgne õnneuim ei muutuks ükshetk pisaraterohkeks valestimõistmiseks ja siis kõikehõlmavaks eneseohverduseks ja igaveseks õnneks.

Ja loomulikult ei saa ju lugu olla vaid Lassiterist ja Rhavynist. Selle kõrval peab ju ka midagi muud olema. Seekord siis Devina ja tema maagiliselt taas ellu toodud poisssõber, kes tekitab vampiirimaailmas tõsist peavalu. On ka üks verivärske vampiirike, kes on sõprust millekski muuks pidanud ja lisaks ka see kõige tähtsam ja kõige uskumatum liin.

Nüüd tekkis mul küsimus - kas ma peaksin ka need vahepealsed läbi lugema, et aru saada miks selline lõpp, või peaks hoopis ootama uut osa, et näha, kas lugu läheb edasi sealt, kus Lassiteri raamat lõppes või …

Selle raamatu lugemine oli nagu vana ja armsa teki alla pugemine, sest sa tead et see on pehme ja soe ja siin on draamat, on romantikat, on erootikat, natuke huumorit ja ka põnevust. J.R. Wardi fantaasia on piiritu ja ta areneb koos lugejatega, pakkudes vana ja tuttavat ja samas midagi hoopis uut.

Mõnus vaheldus.

The Assassin Thief

Raamat: The Assassin Thief (Soul Thief Trilogy #1) by Madeline Te Whiu (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/79767755-the-assassin-thief                 

KUNINGANNA POOLT REEDETUD.

VÕIMETE POOLT PIINATUD

OMA INIMESTE POOLT UNUSTATUD

Telium oli kunagi kõige kardetum palgamõrvar Alkorias. Nüüd elab ta väljatõugatune ja püüab hakkama saada oma uute ohtlike võimetega.

Kuid kõik muutub päeval, kui tema valdustesse astub sõdur haldjas. Teda on sinnakanti toonud kuulujutud võimsast olevusest, kes on sündinud jumalanna Tenebrise pimeduse varjust.

Kuna nende kuningriigid on kaose äärel, kutsub haldjas Teliumi appi Hullu Haldjakuninga tapmisel, enne kui kogu maad haaraks sõda.

Kuid teekond haldjate pealinna Meannthesse on pikk ja täis mälestusi minevikust, seega peab Telium otsustama, kas ta võib riskida kaotada kontrolli oma hinge tumedama poole üle.

Fantasy

Kui teile meeldivad “Nõiduri” sarja raamatud, siis meeldib teile kohe kindlasti ka see.

Teliumi oli väiksest saati kasvatatud sõdalaseks/võitlejaks/palgamõrvariks, kuid siis läheb ta kuninganna hulluks ja saadab oma usaldatuima kaitsja vanglasse. Kui Telium end vanglast välja võitleb saab ta kokku ühe selle maailma maagilise olevusega, keda kutsutakse varasteks. Miski aitab aga Teliumil varga alistada ja ...

Aastaid hiljem, pärast seda kui ta on kontrolli alla saanud võimed, mis tõstsid pea pärast vanglast põgenemist, kui tema metsa nurk on puhtalt talle jäetud, sest keegi ei julge talle läheneda, tuleb tema metsa keegi. Haldjas, sõdur. Ta kutsub Teliumi endaga kaasa Hullu Haldjakuningat tapma, see on miski mida Telium kunagi ammu oma kuningannale on lubanud ja seega lahkub ta turvalisest kohast, et taas maailmaga silmitsi seista.

Telium pole tähelegi pannud, et ta on “asumisel” olnud pool sajandit, sest ta pole vananenud. Ta on alati püüdnud eitada seda, et ta ei ole täielikult inimene, et ta on poolenisti haldjas, kuid sellel teekonnal tuleb talle kasuks tema segaverelisus, isegi kui ta seda tunnistada ei taha ja ta peab inimeste eest varjama oma valgeid juukseid ja haldjate eest oma ümaraid kõrvu.

Telium on vääriline vastane kõigile, kes nende teele satuvad, vahet ei ole, kas ta kasutab vaid oma õpitud sõdalase oskusi või oma salapäraseid varga võimeid. Kuid kõik, keda nad kohtavad pole vaenlased, vahel aitab Telium neid, kes end ise aidata ei saa ja vahel ühinevad nendega teised haldjad, kes on samuti mässamas kuninga vastu. Telium õpib teel ka oma võimeid ohjama, ning avastab ka uusi võimeid. Telium meenutab ka asju, mis eelnesid tema vangistamisele ja kuuleb haldjatelt oma kadunud vanemate kohta.

Kui see retk lõpuks viimase võitluseni jõuab, saab kogu lugu hoopis uue suuna. Ja selline lõpp! Ka autor ise tunnistab, et lugejatel on õigus olla ta peale sellise lõpu pärast pahased, kuid vaid sellist lõppu nägi tema oma uue triloogi esimesele raamatule.

Nagu ma juba ka alguses ütlesin, on see selline “Nõiduri” stiilis lugu, lihtsalt siin on võitlusi raamatulehtedel palju rohkem ja neid on palju üksikasjalikumalt kirjeldatud. Siin on tundeid, põnevust, erakordseid karaktereid. Autor on fantastilist tööd teinud maailmaga, kus kõik toimub, kirjutades isegi haldjatele eraldi keele. Ma kuulasin seda raamatut ja nüüd ma tahan seda endale paberil saada :).

Agnes ja vari aknal

Raamat: Agnes ja varjo ikkunassa (Agnes #3) by Tuutikki Tolonen, tõlge Helena Lemedik (2023) ER, RR, A Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/125575417-agnes-ja-vari-aknal    

Agnes ja tema ema on kolinud salapärasesse villasse. Käes on suvi ning villas otsustatakse korraldada kunsti- ja fotograafiakursused. Ühel päeval ilmuvad maalikursuse joonistuste hulka tööd, mida keegi enda omaks ei tunnista. Lisaks jäädvustab Agnese kaamera kummalise varju: keegi justkui seisaks Hugo tühja toa aknal. Kas Rauhala villal on rääkida veel mõni saladus?

Historical Fiction, Mystery, Children

Agnes, kes esimeses raamatus on koos emaga kolinud Helsinkist väikelinna ja leidnud unenäos nähtud võtme, mis viib ta majani, mille tema emale on pärandanud tema vaarema, elab endiselt õnnelikult koos emaga selles majas, mida nad tasapisi korda teevad ja mille nad on osaliselt suvel kunstikursuste läbiviiate käsutusse andnud.

Kui teises raamatus saab Agnes rohkem teada oma vaaremast, siis selles raamatus tutvub ta vaarema kaksikvennaga. 

Agnes on end ja Pullat pannud kirja fotokursustele ja nende käigus mööda maja rännates ja imelikes kohtades pilte tehes oleks nad nagu kellegi üles äratanud, kes annab oma osa nii foto- kui ka maailkursustel.

Niiviisi saabki lugeja teada Hugo elust Harmalas, tema unistustest, sõpradest, isa ootustest ja kõigest muust huvitavast. Lisaks sellele leiavad Agnes ja Pulla ka Lecia fotokaamera ning kotiga vanu, veel ilmutamata filme, mis peidavad endas suisa varandust.

Kõige selle kõrval peab Agnes ka hakkama saama oma tunnetega isa ja tema uue perekonna vastu.

Et siis siin on nii ajaloolisi perekondlike probleeme, kui ka tänapäevaseid, ning lisaks on ka tibake maagiat.

Armas ja huvitav lugemine nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Death at the Chateau

Raamat: Death at the Chateau (Follet Valley Mystereies #3) by Ian Moore (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/122781909-death-at-the-chateau                

Richard Ainsworthi Prantsusmaa B&B on ülevõtnud filmikompanii, kes filmib ajaloolist filmi Valençay. lossos. Kuid kõik jääb äkki pooleli, kui üks näitlejatest kahtlastel asjaoludel sureb.

Et juhtum lahendada, pakuvad Valérie Dorçay ja Richard filmijatele toitlustust, et võtted saaksid jätkuda. Selle käigus avastavad nad, et 18. sajandi Prantsuse õukonna edevus, kahepalgelisus ja mõrvad pole võrreldavadki 21. sajandi filmivõtetega, ja mitte kõik pole veel pead kaotanud.

Criminal Mystery, Humor

Kui esimese osas on Richard endine kinematograafia õppejõud, kes on avanud koos abikaasaga Prantsusmaal boutique hotelli, mida ta oli üks pidama jäänud (kui mitte tema armastatud kanakarja ja torisevat majapidajannat arvestada), ning ühtäkki on tal uus külaline, kes on üle astunud lemmikloomi mitte tolereerivast klauslist ning lisaks tuleb tal leida ka kadunud külaline ja tema hinnalise kana mõrtsukas.

Siis selles osas … on Richard endiselt boutique hotelli omanik, armastab endiselt filmiklassikat, vihkab IMPD’d, räägib oma esindusliku kanakarjaga ja püüab vältida oma “konkurente” kohalikus majutusmaailmas. Kuid sellele lisaks on Valérie, kellest nüüdseks on juba saanud hotelli püsielanik ja Richardi silmarõõm, munserdanud nad tööle filmivõtetele, pakkudes ihukaitset Valérie õetütrele … ja ka ülejäänud filmimeeskonnale.

Kuid siis saab üks ekstra, kes on 102 aastane (natuke nagu juba elatud ka) südamerabanduse, kui ta täitis Napoleoni rolli seljatagustel lähivõtetel. Ja siis lükatakse üks meeskonnast kraavi ja siis … ja siis….

Lisaks sellele, et Richardi “konkurendid” ilmuvad igal imelikul hetkel kohale, kas siis kiirabi või limusiini juhtidena, tehes igal võimalusel allpool vööd vihjeid ja sellele, et see ajalooline film, ei hoia sugugi ajaloost kinni ja sellele, et kohale ilmub ka Richardi “endine” abikaasa, on siin midagi ikka väga mäda, kuid kui Richard tahab, et ta saaks kätte raha, mida filmimeeskond talle on lubanud, tuleb tal Valérie endise abikaasaga rinda pista ja imelike juhtumite põhjus välja selgitada.

Selline “Neljapäevase mõrvaklubi” stiilis raamat, kuid siiski omamoodi, pakkudes nii briti kui prantsuse huumorit.

Mõnus lugemine!

Death at Whitechapel

Raamat: Death at Whitechapel (Kathryn Ardleigh #6) by Robin Paige (2000) Hinne: C+ Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/123856176-death-at-whitechapel                

Kathryn Ardleigh ja tema abikaasa Charles kutsutakse appi, kui Jennie Jerome Churchilli ähvardab skandaal. Tema poja Winstoni poliitiline tulevik on ohus, kui keegi väidab nagu tal oleks tõendeid, et tema isa pole keegi muu kui kurikuulus Jack the Ripper …

Historical Mystery

Surm Whitechapelis on üks päris andekas põnevik, mis mängib ajalooga. Siin antakse ühele siiani lahendamata kuriteole üks võimalik lahendus. Tõsi, see lahendus on vägagi utoopiline, kuid lahendus on see ikkagi.

Et siis Winston Churchilli emalt pressitakse raha välja väites, et nad teavad, et tema abikaasa oli seotud Whitechapeli jõhkrate mõrvadega. Kui tal pole enam raha, millega oma poja tuleviku päästa, pöördub ta teise ameeriklase poole, tunnistades oma rasket olukorda ja näidates tõendeid, mis talle on saadetud. Ning kui teda siis veel hakatakse taga otsima seoses esialgse väljapressia surmaga ning ta noor austaja muutub eriti tüütuks, vajab ta kiiresti abi.

Tasapisi selgub, et tõendid on võltsitud, kuid selle avastusega jõutakse ka viideteni, kust tuleb tõde otsima hakata, ning peagi selgub, et nende jõhkrate mõrvade taga võib olla midagi palju tõsisemat kui hullunud arst või armukade klient või …. See seletus tundub isegi päris usutav, mingil määral, kuid eks tõde jääbki teadmata.

Kuid lisaks sellele kriminaalsele poolele, on tegelikult päris huvitav ka see Churchillide elu kirjeldamise pool. See kõik toimub enne kui see nimi kõigile tuntuks saab, see on enne kui Churchill poliitikasse jõudis, siin on ta alles sõjaväeline ja autor, kuid tal on unistused, mida ta ema siis püüabki elus hoida. Lisaks saab ka teada kuidas britid suhtusid ameerikast tulnud rikastesse naistesse. Ja kui nad siis veel noored austajad leiavad, kui abikaasad on surnud, muutub ühiskonna suhtumine neisse veelgi.

 

Et siis huvitav ajalooline ja kriminaalne lugu.

Mürgi jälg

Raamat: A Trace of Poison by Colleen Cambridge (2023) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/123014529-m-rgi-j-lg   

Uhketes Inglise härrastemajades ei peeta mõrvast rääkimist üldiselt heaks tooniks. Agatha Christie ja ta abikaasa koduks olev Mallowan Hall on aga erand. Selle majapidajanna Phyllida Bright lausa naudib oma sõbra ja tööandjaga kõikvõimalike võigaste üksikasjade arutamist. Kohaliku orbudekodu heaks korraldatava Mõrvapeo-nimelise tuluürituse tõttu on ka Listleigh’ külast saanud jubedavõitu tegemiste keskpunkt. Oma panuse annavad Krimikirjanike Klubi liikmed – rühm kuulsaid kirjanikke, kelle ridadesse kuuluvad teiste seas G. K. Chesterton, Dorothy L. Sayers ja Agatha ise. Nad korraldavad krimilugude kirjutamise võistluse ja auhind on ihaldusväärne. Osalejad on just kogunenud kokteilipeole – mille on mõistagi korraldanud erakordne Phyllida –, kui aset leiab mõrv.

Tundub sedamoodi, et ohver jõi mürgitatud kokteili, mis oli tegelikult mõeldud kohaliku kirjanike klubi presiden- dile Alastair Whittlesbyle. Talumatult ennast täis Whittlesbyt peetakse võistluse kindlaks võitjaks ja tema käitumine pakub mõrvaks hulganisti motiive. Kahtlusaluste ringi kitsendada on nii keeruline, et see sunniks ärritusest vuntse kruttima isegi Phyllida armastatuimat väljamõeldud detektiivi Hercule Poirot’d.

Saladus on liiga põnev, et Phyllida suudaks vastu panna kiusatusele seda uurima hakata, kuid teda ootavad ees sala- sepitsused ja ohud. Nimelt on kõik kahtlusalused mõrvade toimepanemise – ja sellest puhtalt pääsemise ‒ vallas eksperdid.

Historical Mystery, Cozy Mystery

Taas kord on meil võimalus tutvuda Agatha Christie majapidamise ja majapidajanna Phyllidaga. Seekord siis mõrvapeol, kus osalevad omaaja kuulsad krimiautorid ning kohalikud hobikirjanikud. Ühel hetkel arvavad osalejad, et neil pakutakse meelelahutuseks “Mõrvamüsteeriumi” mängu, kuid siis selgub, et politsei peab tulema uurima ikkagi päris mõrva ja mitte ainult seda, sest hommikul lisandub veel üks ja siis veel üks. Seekord võiks selle loo kokku võtta nii - milline võiks olla Midsomeri mõrvade lugu, kui selle oleks kirjutanud Agatha :).

Oi oli see alles üks põnev lugu. Põnevus ei vaibu enne, kui Phyllida teeb kokkuvõtte mis toimus, miks ja kes selle kõige taga on. Nii punaseid kui ka hõbedasi heeringaid on kõikjal ja üldse peaks kõik osalised olema ettevaatlikud mida nad suhu panevad, sest iial ei või ju teada, kas nemad on järgmised. Selle kõige taga on üks väga pikka ja väga kaval mäng, ning prantslastel on selle kõige kohta üks väga hea ja üldtuntud ütlemine.

Väga põnev lugemine!

Sünnipäevamõistatus

Raamat: Birthdays Can Be Murder by Faith Martin (2023) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/123250796-s-nnip-evam-istatus               

Terava pilguga ja nutikas Jenny palgatakse toitlustama jõukate kaksikute Alicia ja Justini 21. sünnipäevapidu. Maahäärberisse saabudes komistab ta aga kohe politsei otsa. Noor aednik on mõisatiiki uppunud ja pole teada, kas see oli tapmine või õnnetus. Ning kui sünnipäeva südaööl kogunetakse šampanjaklaase kokku lööma, kukub keegi peolviibijatest surnult maha.

Politsei on hämmingus, sest kahtlus lasub kogu peoseltskonnal. Kui selgub, et ühele Jenny kuulsatest retseptidest lisati mürgine koostisosa, ei jää ta käed rüpes saatust ootama – tal on ju vaja oma mainet kaitsta. Ja Jenny Starling ei lõpeta enne, kui mõrvar on leitud.

Cozy Mystery

Faith Martini uus sari toidust ja krimist - maitsev ja põnev :)!

Et siis, Jenny, kes reisib mööda maad, töötab hotellides, erapidudel, mõisataes, ühesõnaga kõikjal kus vajatakse kõrgklassi kokka, on vastu tahtmist sattunud viimasel ajal krimi juhtumite keskele. Kui selle raamatu sündmustes ei saa teda keegi süüdistada, siis korra on ta isegi vangi sattunud, põhjuseta, kuid märk on talle siiski külge jäänud, kuid mitte vangi märk, vaid märk, et tema oli see, kes tolle juhtumi tegelikult lahendas.

Seega kui seekordne sünnipäev, mis algas laibaga tiigis, jõuab järgmiste laipadeni, neelab kohalik politseinik oma uhkuse alla ja küsib Jennylt abi.

Nagu ka varasemates Martini raamatutes, liigub juhtum samm sammu haaval lahenduse poole, pakkudes vahele isuäratavaid toite ja huumorit.

Mõnus lugemine!

Dirty Lying Faeries

Raamat: Dirty Lying Faeries by Sabrina Blackburry (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58724725-dirty-lying-faeries   

Olgu kuidas on, kuid uusim ümbervahetatu on kohal …

Kui Thea Kaneosi parim sõber veab ta peole, mis toimub kunstigaleriis (see pole kohe kindlasti tema stseen), ei oska ta oodatagi, et ta võiks kohtuda Devin Graysoniga, kes muudab ta elu igaveseks. See šarmikas võõras pole lihtsalt keegi - ta on võimas haldjas, kellele on antud ülesanne Thea nende maailma tuua.

Thea usub, et ta on alati inimene olnud, kuid peab nüüd oma teadmised ümber hindama. Ta pole enam inimene. Ta on haldjas - nali on selles, et ta isegi ei usu muinasjutte.

Kuid kuna nüüd näeb ta imelikke sarvilisi ja kihvalisi värvilisi olendeid kõikjal tänavatel ja varjudes, ei saa ta enam tõde eirata: haldjad on tõesti olemas. Ja kuna lähenemas on talvine pööripäev, siis on ees ootamas suurejooneline ball, mille käigus ühineb ta täielikust haldjatemaaimaga ja liigub ka lähemale Devinile, kellega ta juba on ohtlikult lähedaseks saanud.

Leides oma uued võimed, saab Thea teada ka oma tähtsast rollist haldjate maailmas. Ning kui haldjate ja inimeste maailma vaheline barjäär hakkab murenema, saab just Thea ülesandeks päästa nii ennast kui ka talle armsaid kohutavast saatusest.

Fantasy, Romance, Paranormal

Kes teist usub muinasjutte? Haldjaid? Muid maagilisi olendeid? Enamasti usume, et nad on huvitavad tegelased raamtutes, kuid et nad võiksid tegelikult ka olemas olla :) noh jah, Jõuluvana on ju ka olemas :) 

See suurepärane fantaasia mängib siis sellel, et üle maailma on olemas väravad haldjate maailma ja nende väravate ümber on kogunenud haldjad ja nad on jagunenud nelja õukonda - talve, kevade, suve ja sügise õukonda. Tavaliselt nad ei saa omavahel läbi, sest igaüks neist tahab ise väravat valitseda, kuid Seattle haldjad on juba aastakümneid rahus elanud. Iga aasta toovad nad ühe inimese endi sekka, et nende arv ei väheneks, sest kuigi nad on pikaealised, võivad nad siiski surra.

Tavaliselt valitakse uueks ümbervahetatuks inimene, kellel ei ole lähedasi, et tema lahkumine inimeste maailmast ei tekitaks liiga palju küsimusi, ning neid kandidaate valmistatakse pikalt ette, lastakse neil tasapisi piiluda haldjateriiki. Kuid sel aastal läheb midagi valesti. Viimase tõuke muutuseks saab keegi kellel on pere ja tihe sotsiaalelu ja lisaks talle tuleb muuta ka see, keda on juba aastaid ette valmistatud, ning lisaks sellele, kui nad on muutunud, selgub, et see üllatus ümbervahetatu on ühe õukonna juhi hingesugulane.

Midagi on teoksil, keegi on mingi hetk teinud midagi andestamatut kohalikule haldjakogukonnale ja Thea, kõrgeaususe hingesugulane ja võimekam ümbervahetatu, keda on juba sajandeid nähtud ja vist ka maagilise neliku liige, on see, kes peab välja uurima, mis on selles Seattle kogukonnas mäda. Ja just seda talle soovitataksegi, et järgne mäda lõhnale. 

Lisaks müsteeriumi lahendamisele, peab Thea ka hakkama saama sellesse uude maailma sisseelamisega, vana maailmaga hüvasti jätmisega, hingesugulasega leppimisega ja oma uute võimetega harjumisega.

Mis teeb selle loo suurepäraseks, on see et autor ei riku lugu mõttetu mossitamise ja solvumisega. Tegelased on otsekohesed, avatud maailmavaatega ja käituvad vastavalt oma vanusele. Loed ja mõtled, et kui haldjad on sellised, siis võiksid nad ju tõesti olemas olla (välja arvatud see paha, loomulikult :)) 

Põnev lugemine.