Uhketes Inglise härrastemajades ei peeta mõrvast rääkimist üldiselt heaks tooniks. Agatha Christie ja ta abikaasa koduks olev Mallowan Hall on aga erand. Selle majapidajanna Phyllida Bright lausa naudib oma sõbra ja tööandjaga kõikvõimalike võigaste üksikasjade arutamist. Kohaliku orbudekodu heaks korraldatava Mõrvapeo-nimelise tuluürituse tõttu on ka Listleigh’ külast saanud jubedavõitu tegemiste keskpunkt. Oma panuse annavad Krimikirjanike Klubi liikmed – rühm kuulsaid kirjanikke, kelle ridadesse kuuluvad teiste seas G. K. Chesterton, Dorothy L. Sayers ja Agatha ise. Nad korraldavad krimilugude kirjutamise võistluse ja auhind on ihaldusväärne. Osalejad on just kogunenud kokteilipeole – mille on mõistagi korraldanud erakordne Phyllida –, kui aset leiab mõrv.
Tundub sedamoodi, et ohver jõi mürgitatud kokteili, mis oli tegelikult mõeldud kohaliku kirjanike klubi presiden- dile Alastair Whittlesbyle. Talumatult ennast täis Whittlesbyt peetakse võistluse kindlaks võitjaks ja tema käitumine pakub mõrvaks hulganisti motiive. Kahtlusaluste ringi kitsendada on nii keeruline, et see sunniks ärritusest vuntse kruttima isegi Phyllida armastatuimat väljamõeldud detektiivi Hercule Poirot’d.
Saladus on liiga põnev, et Phyllida suudaks vastu panna kiusatusele seda uurima hakata, kuid teda ootavad ees sala- sepitsused ja ohud. Nimelt on kõik kahtlusalused mõrvade toimepanemise – ja sellest puhtalt pääsemise ‒ vallas eksperdid.
Historical Mystery, Cozy Mystery
Taas kord on meil võimalus tutvuda Agatha Christie majapidamise ja majapidajanna Phyllidaga. Seekord siis mõrvapeol, kus osalevad omaaja kuulsad krimiautorid ning kohalikud hobikirjanikud. Ühel hetkel arvavad osalejad, et neil pakutakse meelelahutuseks “Mõrvamüsteeriumi” mängu, kuid siis selgub, et politsei peab tulema uurima ikkagi päris mõrva ja mitte ainult seda, sest hommikul lisandub veel üks ja siis veel üks. Seekord võiks selle loo kokku võtta nii - milline võiks olla Midsomeri mõrvade lugu, kui selle oleks kirjutanud Agatha :).
Oi oli see alles üks põnev lugu. Põnevus ei vaibu enne, kui Phyllida teeb kokkuvõtte mis toimus, miks ja kes selle kõige taga on. Nii punaseid kui ka hõbedasi heeringaid on kõikjal ja üldse peaks kõik osalised olema ettevaatlikud mida nad suhu panevad, sest iial ei või ju teada, kas nemad on järgmised. Selle kõige taga on üks väga pikka ja väga kaval mäng, ning prantslastel on selle kõige kohta üks väga hea ja üldtuntud ütlemine.
Väga põnev lugemine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar