https://www.goodreads.com/book/show/61295517-lassiter
Lassiter, langenud ingel, on liiga hea, et olla päästja. Oma uues rollis, vampiiride saatuste ülevaatajana, on ta kuritarvitanud oma võimu, et mõjutada mõningate sündmuste lõpptulemust - seega on Looja ta tagasi koju kutsunud. Kuid Lassiteril on põhjust jääda Caldwelli. Ta on seotud salapärase emasega, kes oleks ilmunud nagu ei kusagilt … ning tema võimed on üle mõistuse.
Rhavyn mõistab vägagi hästi, et ta ei kuulu olevikku. Ja tal polnud mingit plaani ka siia jääda, kuna tema õige koht on minevikus. Kuid Lassiterile ei saa vastu panna, seega laseb ta endal temasse armuda - seda seniks, kuni Lassiteri saladused tulevad päevavalgele ja Rahvyn kahtlustab, et Lassiteri tunded pole mitte armastus vaid kohustus.
Kui Omega poeg on taastamas Lessiningide seltsi ja Vennaskond alustab taas surmavat sõda, tabab neid kõike uskumatu tragöödia. Selle kõige valguses peab Rahvyn otsustama, kas ta jääb ja aitab või päästab end igavesest südamevalust, mis lämamtaks ta hinge …
Fantasy, Paranormal, Romance
Ma ei mäleta, milline oli see raamat, kus ma esimest korda kohtusin selle roosalembese, paljasjalgse, laisa ja teravakeelse ingliga, kes pigem lösutas tugidoolis, vaatas “Tuvikesi” ja käis Musta Pistoda Vennaskonna liikmetele närvidele, kui et oleks teinud seda, mida talt tegelikult võiks oodata. Ta oleks nagu kogu aeg nendega olnud ja need hetked, kui tema lehekülgedele sattus, olid alati lõbusad, ükskõik kui kohutav selle raamatu lugu tollel hetkel tegelikult ei olnud. Lassiteril oli alati kõigile midagi tabavat öelda :).
Kuid nüüd oli siis Lassiteri kord enda raamat saada.
Mul on paari aasta jagu raamatuid vahele jäänud, seega olid mõningased selles raamatus kirjeldatud sündmused mulle võõrad, kuid ma olen piisavalt Wardi raamatuid lugenud, et mõista lugu ka ilma neid raamatuid lugemata.
Kuid see pole ikkagi päris Musta Pistoda Vennaskonna raamat, sest Lassiteri on ju otsima saadetud juba Langenud Inglite lugudest tuttavad inglid, ning samamoodi on taas välja ilmunud ka Devina, kelle needsamad inglid olid ju vangistanud.
Et siis, millegi pärast on Lassiter saanud endale Püha Neitsi ameti. Ja ta püüab vampiiride elu paremaks teha ja neid jamadest päästa ning seega on ta sõlminud Devinaga lepingu, mis osutub talle ebameeldivamaks, kui ta esialgu arvas. Ja siin tulebki sisse Rhavyn, kelles Lassiter on avastanud hingesugulase. Esialgu ta arvab, et on oma ohverdusega Rhavyni igaveseks kaotanud, kuid siis saab ta teada midagi, mis annab talle võimaluse hoopis Devinale keerata. Kuid see poleks ju armastusromaan, kui esialgne õnneuim ei muutuks ükshetk pisaraterohkeks valestimõistmiseks ja siis kõikehõlmavaks eneseohverduseks ja igaveseks õnneks.
Ja loomulikult ei saa ju lugu olla vaid Lassiterist ja Rhavynist. Selle kõrval peab ju ka midagi muud olema. Seekord siis Devina ja tema maagiliselt taas ellu toodud poisssõber, kes tekitab vampiirimaailmas tõsist peavalu. On ka üks verivärske vampiirike, kes on sõprust millekski muuks pidanud ja lisaks ka see kõige tähtsam ja kõige uskumatum liin.
Nüüd tekkis mul küsimus - kas ma peaksin ka need vahepealsed läbi lugema, et aru saada miks selline lõpp, või peaks hoopis ootama uut osa, et näha, kas lugu läheb edasi sealt, kus Lassiteri raamat lõppes või …
Selle raamatu lugemine oli nagu vana ja armsa teki alla pugemine, sest sa tead et see on pehme ja soe ja siin on draamat, on romantikat, on erootikat, natuke huumorit ja ka põnevust. J.R. Wardi fantaasia on piiritu ja ta areneb koos lugejatega, pakkudes vana ja tuttavat ja samas midagi hoopis uut.
Mõnus vaheldus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar